Slovakkia · Visegrádi kokkuleppe 20. aastapäev

Väljalaskekuupäev10. jaan 2011

Kogutiraaž1 000 000

ELi maksimum1 000 000

Väljaanded4

ÄärekiriSLOVENSKÁ REPUBLIKA + ★ + pärnaleht + ★

Pealdis a olev tekstV IV / SLOVENSKO / 2011 / VYŠEHRADSKÁ SKUPINA • VISEGRAD GROUP / 15.2.1991 / MR / MK

DisainerMiroslav Rónai

RahapajaMincovna Kremnica, š.p., Kremnica / Slovakia

Väljalaske puhul

Münt meenutab Visegrádi grupi asutamise 20. aastapäeva 15. veebruaril 1991. Motiivil on kujutatud selle nelja liikmesriigi Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari kontuurid ning stiliseeritud lühend „V IV“. Serval on nimetused „VYŠEHRADSKÁ SKUPINA • VISEGRAD GROUP“ ja asutamiskuupäev „15.2.1991“.

Motiiv

Mündi sisemisel kettal on kujutatud nelja riigi kontuurid, millest koosneb Visegrádi rühm: Poola Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Ungari Vabariigi kontuurid. Kujutist täiendab stiliseeritud lühend „V IV“. Paremal all on vermitud emiteeriva riigi nimi „SLOVENSKO“. Vasakul all paikneb aastaarv „2011“. Motiivi ümber ringikujuliselt on graveeritud legend „VYŠEHRADSKÁ SKUPINA • VISEGRAD GROUP“ ja Visegrádi rühma asutamise kuupäev („15.2.1991“). Mündikujundaja Miroslav Rónai initsiaalid „MR“ ja Kremnica rahapaja tunnus „MK“ paiknevad riigi nime all. Mündi välimisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Koostöö sai alguse Kesk- ja Ida-Euroopa poliitiliste ning majanduslike muutuste ajal pärast kommunistliku võimu lõppu. Ungari linnas Visegrád toimunud kohtumisel leppisid Tšehhoslovakkia president Václav Havel, Poola president Lech Wałęsa ja Ungari peaminister József Antall kokku tihedamas kooskõlastamises. Seetõttu räägiti algul ka „Visegrádi kolmnurgast“. Alles pärast Tšehhoslovakkia rahumeelset jagunemist kaheks iseseisvaks riigiks 1993. aastal kujunes koostöö praegusele nelja osalejaga kujule.

Keskenduti demokraatlike institutsioonide ja turumajanduslike struktuuride ülesehitamisele ning osalevate riikide naasmisele Euroopa ja Atlandi-ülestesse ühendustesse. Selleks kooskõlastasid nad poliitilisi seisukohti, toetasid üksteist reformide elluviimisel ning tegid koostööd majanduse, taristu, hariduse ja kultuuri valdkonnas. Poola, Tšehhi ja Ungari ühinesid NATO-ga 1999. aastal, Slovakkia järgnes 2004. aastal. Samal aastal said kõik neli riiki Euroopa Liidu liikmeks.

Nimetus viitab ka keskaegsele valitsejate kohtumisele Visegrádis. Seal kogunesid 1335. aastal Böömimaa, Poola ja Ungari kuningad, et lahendada poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. Ajalooline kohanimi lõi seega seose varasemate Kesk-Euroopa piirkondliku koostöö vormidega.

Visegrádi grupp ei ole kindla haldusaparaadiga rahvusvaheline organisatsioon. Selle tegevus põhineb peamiselt korrapärastel kohtumistel, vahelduval eesistumisel ja valitsustevahelisel kooskõlastamisel. Alaline asutus on Bratislavas asuv Rahvusvaheline Visegrádi Fond. See toetab muu hulgas piiriüleseid ettevõtmisi kultuuri, teaduse, hariduse ja kodanikuühiskonna valdkonnas.

Slovakkia jaoks andis aastapäev põhjust meenutada nii Kesk- ja Ida-Euroopa ümberkorraldamist pärast 1989. aastat kui ka oma teed Euroopa ja Atlandi-ülestesse struktuuridesse. Mündi väljaandega paigutatakse piirkondlik koostöö seega Euroopa integratsiooni laiemasse konteksti.