Itaalia · Camillo Benso di Cavouri 200. sünniaastapäev

Camillo Benso pärines Piemonte aadliperekonnast. Pärast lühikest ohvitserikarjääri tegeles ta põllumajanduse, majanduspoliitika ja Lääne-Euroopa poliitiliste arengutega. 1847. aastal asutas ta koos mõttekaaslastega ajalehe „Il Risorgimento“. See nimi tähistas ühtlasi liikumist, mis taotles poliitilist ümberkorraldust ja lõpuks Itaalia riikide ühendamist.

Cavour esindas mõõdukalt liberaalset suunda. Erinevalt Giuseppe Mazzini ümber koondunud vabariiklikest rahvuslastest ei lootnud ta revolutsioonile, vaid Savoy dünastia juhitud konstitutsioonilisele monarhiale. Sardiinia-Piemonte kuningriigi ministri ja hiljem valitsusjuhina edendas ta raudteede, kaubanduse ja tööstuse arendamist. Lisaks püüdis ta piirata katoliku kiriku mõju riigile, seadmata samas religiooni põhimõtteliselt kahtluse alla.

Tema välispoliitika eesmärk oli tuua Itaalia küsimus Euroopa päevakorda. Seetõttu osales Sardiinia-Piemonte Krimmi sõjas ja võttis seejärel osa Pariisi rahuläbirääkimistest. Cavour võitis Prantsusmaa Napoleon III juhtimisel liitlaseks Austria keisririigi vastu, mis valitses suurt osa Põhja-Itaaliast. 1859. aasta sõja tulemusel läks Lombardia Sardiinia-Piemonte valdusse. Edasised Kesk-Itaalia alad ühinesid pärast rahvahääletusi.

Suhe Giuseppe Garibaldiga oli täis nii koostööd kui ka konflikte. Garibaldi sõjakäik viis 1860. aastal Mõlema Sitsiilia kuningriigi kokkuvarisemiseni. Cavour soovis takistada selle muutumist vabariiklikuks liikumiseks või sõjaks Kirikuriigi ja Prantsusmaa vastu. Seetõttu liideti suur osa vallutatud aladest Savoy monarhiaga.

Pärast Itaalia kuningriigi väljakuulutamist 1861. aastal sai Cavourest selle esimene peaminister. Ta suri mõni kuu hiljem. Mündi väljalaskmine langes Itaalia riigi rajamise 150. aastapäeva vahetusse ettevalmistusse ning meenutas seega ühtlasi Itaalia monarhistlik-diplomaatilise ühendamise poliitilist arhitekti.