Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 87 2010
2-eurone münt
UNC/BU
2 eurot, 16-mündine komplekt
Soome · Soome rahapaja 150. aastapäev
Tiraaž1 500
Väljalaskehind140,00 €
Väljalaskekuupäev15. nov 2015
PakendMündialbum
ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead
Komplekti hind (16 münti)135,00 €
Väljalaske puhul
Münt meenutab 1860. aasta valuutamäärust, millega Soome sai õiguse emiteerida oma pangatähti ja münte. Motiivil on kujutatud Soome vapilt pärit stiliseeritud lõvi ning arvurida, mis sümboliseerib erinevaid mündiväärtusi. Lisaks on kujutisel aastaarv „2010“, rahapaja tunnus ja lühend „FI“.
Motiiv
Vasakul on kujutatud stiliseeritud lõvi Soome vapilt ja aastaarv „2010“. Paremal on vermimistunnus ja mündiväärtusi sümboliseeriv numbririda. All on vermitud emiteeriva riigi tähis „FI“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Soome oli alates 1809. aastast Vene impeeriumi koosseisu kuuluv autonoomne suurvürstiriik. Varem oli see kuulunud Rootsi kuningriiki. Seetõttu olid raharingluses endiselt kasutusel Rootsi rahaühikud, samal ajal kasutati ka Vene rubla. Selline rahaolukord raskendas kaubandust, raamatupidamist ja riigi finantsjuhtimist. Lisandus Vene paberraha väärtuse kõikumine, eriti pärast Krimmi sõda.
1860. aasta dekreediga võeti arvestusühikuna kasutusele Soome mark. Üks mark jagunes 100 penniks ning selle väärtuseks määrati algul veerand Vene rublast. See otsus ei tähendanud sammu riikliku iseseisvuse suunas: selleks oli vaja Vene keisri Alexander II nõusolekut. Küll aga laiendas see suurvürstiriigi majanduslikku enesevalitsemist. Soome Pank oli juba alates 1811. aastast olemas ning nüüd sai see arendada ühtset, soomekeelse nimetusega rahasüsteemi.
Praktiline üleminek toimus järk-järgult. Margased pangatähed lasti kõigepealt ringlusse; oma münte hakati Helsingis vermima alates 1860. aastatest. 1865. aastal seoti mark Soome rahanduspoliitika eest vastutanud Johan Vilhelm Snellmani juhtimisel hõbedastandardiga. Nii eemaldus selle väärtus tegelikult kõikuvast Vene paberirublast. Hiljem läks Soome üle kullastandardile.
Mark jäi Soome riigi rahaks ka pärast Soome iseseisvumist 1917. aastal. Pärast mitut reformi ja 1963. aasta rahareformi asendati see alles euroga: arveldusrahana 1999. aastal ja sularahana 2002. aastal. Seetõttu tähistab 1860. aasta dekreet üle 140 aasta kestnud Soome rahandusloo algust.
2010. aasta väljalaske puhul sobis dekreedi 150. aastapäev selleks puhuks. See ühendas mälestuse Soome autonoomsetest institutsioonidest 19. sajandil hilisema arenguga oma riiklikust rahasüsteemist ühise Euroopa vääringuni. Vapilõvi viitab üldiselt Soome riigile; vapimotiiv on teada juba 16. sajandist.
1860. aasta dekreediga võeti arvestusühikuna kasutusele Soome mark. Üks mark jagunes 100 penniks ning selle väärtuseks määrati algul veerand Vene rublast. See otsus ei tähendanud sammu riikliku iseseisvuse suunas: selleks oli vaja Vene keisri Alexander II nõusolekut. Küll aga laiendas see suurvürstiriigi majanduslikku enesevalitsemist. Soome Pank oli juba alates 1811. aastast olemas ning nüüd sai see arendada ühtset, soomekeelse nimetusega rahasüsteemi.
Praktiline üleminek toimus järk-järgult. Margased pangatähed lasti kõigepealt ringlusse; oma münte hakati Helsingis vermima alates 1860. aastatest. 1865. aastal seoti mark Soome rahanduspoliitika eest vastutanud Johan Vilhelm Snellmani juhtimisel hõbedastandardiga. Nii eemaldus selle väärtus tegelikult kõikuvast Vene paberirublast. Hiljem läks Soome üle kullastandardile.
Mark jäi Soome riigi rahaks ka pärast Soome iseseisvumist 1917. aastal. Pärast mitut reformi ja 1963. aasta rahareformi asendati see alles euroga: arveldusrahana 1999. aastal ja sularahana 2002. aastal. Seetõttu tähistab 1860. aasta dekreet üle 140 aasta kestnud Soome rahandusloo algust.
2010. aasta väljalaske puhul sobis dekreedi 150. aastapäev selleks puhuks. See ühendas mälestuse Soome autonoomsetest institutsioonidest 19. sajandil hilisema arenguga oma riiklikust rahasüsteemist ühise Euroopa vääringuni. Vapilõvi viitab üldiselt Soome riigile; vapimotiiv on teada juba 16. sajandist.
Kasulik teave
2015. aastal andis Mint of Finland välja 2-€-se mälestusmündikomplekti, mis sisaldab kõiki 16 mälestusmündiväljaannet aastatest 2004 kuni 2014. Mündid on pangavärsked. Komplekti tiraaž on 1.500. Mündid on eelmiste aastate tiraažiarvudes juba arvestatud. Väljalaskehind oli 140,00 €.