KMK BU

1955. aastal sündis suurhertsog Jean ja suurhertsoginna Joséphine-Charlotte’i vanim poeg suurhertsog Henri. Ta asus riigipea ametisse 2000. aasta oktoobris pärast isa troonist loobumist. Luxemburg on parlamentaarne demokraatia konstitutsioonilise päriliku monarhia vormis. Suurhertsog esindab riiki välissuhetes, nimetab ametlikult valitsuse ja kuulutab seadused välja. Tema volitused on seejuures seotud põhiseaduse ja parlamentaarsete menetlustega.

Suurhertsogi vapp ühendab Luxembourgi heraldika Nassau koja heraldikaga. Luxembourgi traditsiooniline vapp koosneb horisontaalsetest hõbedastest ja sinistest triipudest ning punasest kroonitud kahe sabaga lõvist. See ulatub tagasi keskaegsete Luxembourgi krahvideni. Nassau vapielementidel on kujutatud kuldset lõvi sinisel taustal, mis on kaetud kuldsete kivikestega. Suurhertsogite isiklikes vappides on mõlemad traditsioonid ühendatud. Seega viitab vapp nii riigile kui ka riigipea dünastiale.

Luxemburgi seos Nassau kojaga tekkis 19. sajandil. Kuni 1890. aastani oli suurhertsogiriik personaalunioonis Madalmaadega. Pärast Madalmaade kuninga ja Luxembourgi suurhertsogi Wilhelm III. surma läks Luxembourgi kroon toonaste pärimisreeglite alusel hertsog Adolph von Nassau käsutusse. Sellest ajast alates on riigipead pärinenud Nassau liinist.

Väljaanne langes kokku Henri ametiaja kümnenda aastaga. Ametlikus nimetuses ei mainita siiski troonijuubelit, vaid üksnes kujutise objektina suurhertsogi vappi. Seetõttu ei ole konkreetne ajalooline aastapäev väljaande ajendina kindlalt tõendatud. Teema kuulub pigem Luxembourgi mündimotiivide sarja, mis käsitleb riigipead, monarhiat ja selle heraldilisi sümboleid.