Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 77 2010
Coincard
UNC/BU
Coincard
Luksemburg · Luksemburgi Suurhertsogiriigi vapp
Tiraaž7 500
Väljalaskehind9,00 €
Väljalaskekuupäev14. jaan 2010
PakendCoincard
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind29,00 €
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud suurhertsogi vapile. Motiivil on vasakul paremale vaatav suurhertsog Henri poolprofiilis ja tema kõrval paremal tema vapp; selle kohal on aastaarv „2010” ning all kiri „LËTZEBUERG”.
Motiiv
Mündi siseosal on vasakul kujutatud paremale vaatavat suurhertsog Henrit poolprofiilis, tema kõrval paremal suurhertsogi vapp ning vapi kohal aastaarv „2010“, mida raamivad vermimärgid ja mis ulatub veidi välisrõngasse. Allosas vermitud väljalaskjariigi nimi „LËTZEBUERG“ ulatub veidi mündi siseosale.
Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
1955. aastal sündis suurhertsog Jean ja suurhertsoginna Joséphine-Charlotte’i vanim poeg suurhertsog Henri. Ta asus riigipea ametisse 2000. aasta oktoobris pärast isa troonist loobumist. Luxemburg on parlamentaarne demokraatia konstitutsioonilise päriliku monarhia vormis. Suurhertsog esindab riiki välissuhetes, nimetab ametlikult valitsuse ja kuulutab seadused välja. Tema volitused on seejuures seotud põhiseaduse ja parlamentaarsete menetlustega.
Suurhertsogi vapp ühendab Luxembourgi heraldika Nassau koja heraldikaga. Luxembourgi traditsiooniline vapp koosneb horisontaalsetest hõbedastest ja sinistest triipudest ning punasest kroonitud kahe sabaga lõvist. See ulatub tagasi keskaegsete Luxembourgi krahvideni. Nassau vapielementidel on kujutatud kuldset lõvi sinisel taustal, mis on kaetud kuldsete kivikestega. Suurhertsogite isiklikes vappides on mõlemad traditsioonid ühendatud. Seega viitab vapp nii riigile kui ka riigipea dünastiale.
Luxemburgi seos Nassau kojaga tekkis 19. sajandil. Kuni 1890. aastani oli suurhertsogiriik personaalunioonis Madalmaadega. Pärast Madalmaade kuninga ja Luxembourgi suurhertsogi Wilhelm III. surma läks Luxembourgi kroon toonaste pärimisreeglite alusel hertsog Adolph von Nassau käsutusse. Sellest ajast alates on riigipead pärinenud Nassau liinist.
Väljaanne langes kokku Henri ametiaja kümnenda aastaga. Ametlikus nimetuses ei mainita siiski troonijuubelit, vaid üksnes kujutise objektina suurhertsogi vappi. Seetõttu ei ole konkreetne ajalooline aastapäev väljaande ajendina kindlalt tõendatud. Teema kuulub pigem Luxembourgi mündimotiivide sarja, mis käsitleb riigipead, monarhiat ja selle heraldilisi sümboleid.
Suurhertsogi vapp ühendab Luxembourgi heraldika Nassau koja heraldikaga. Luxembourgi traditsiooniline vapp koosneb horisontaalsetest hõbedastest ja sinistest triipudest ning punasest kroonitud kahe sabaga lõvist. See ulatub tagasi keskaegsete Luxembourgi krahvideni. Nassau vapielementidel on kujutatud kuldset lõvi sinisel taustal, mis on kaetud kuldsete kivikestega. Suurhertsogite isiklikes vappides on mõlemad traditsioonid ühendatud. Seega viitab vapp nii riigile kui ka riigipea dünastiale.
Luxemburgi seos Nassau kojaga tekkis 19. sajandil. Kuni 1890. aastani oli suurhertsogiriik personaalunioonis Madalmaadega. Pärast Madalmaade kuninga ja Luxembourgi suurhertsogi Wilhelm III. surma läks Luxembourgi kroon toonaste pärimisreeglite alusel hertsog Adolph von Nassau käsutusse. Sellest ajast alates on riigipead pärinenud Nassau liinist.
Väljaanne langes kokku Henri ametiaja kümnenda aastaga. Ametlikus nimetuses ei mainita siiski troonijuubelit, vaid üksnes kujutise objektina suurhertsogi vappi. Seetõttu ei ole konkreetne ajalooline aastapäev väljaande ajendina kindlalt tõendatud. Teema kuulub pigem Luxembourgi mündimotiivide sarja, mis käsitleb riigipead, monarhiat ja selle heraldilisi sümboleid.