Luksemburg · Suurhertsogid Henri ja Adolphe

Suurhertsog Adolphe oli algselt Nassau hertsog. Preisimaa annekteeris selle hertsogiriigi 1866. aastal pärast Saksa sõda, kuna Adolphe oli seisnud Austria poolel. Tema valitsusaeg Luksemburgis algas 1890. aastal pärast Madalmaade kuninga ja Luksemburgi suurhertsogi Wilhelm III surma. Seni olid Madalmaad ja Luksemburg olnud seotud personaaluniooniga: mõlemal riigil oli sama monarh, kuid nad jäid õiguslikult iseseisvaks.

Personaalunioon lõppes erinevate troonipärimisreeglite tõttu. Madalmaades võis troonile asuda Wilhelmina, Wilhelm III tütar. Luksemburgis kehtis seevastu Nassauische Erbverein, mille kohaselt läks kroon tollal Nassau koja meessoost liikmele. Nii sai Adolphe’ist suurhertsog. Temaga sai alguse tänini püsinud Luksemburgi valitsejadünastia Nassau-Weilburg. Oma valitsusajal jättis ta jooksvad valitsusasjad suures osas Luksemburgi poliitiliste institutsioonide hooleks.

Henri on Adolphe’i lapselapselapselaps. Ta sai troonile pärast oma isa, suurhertsog Jean’i, troonist loobumist 2000. aastal. Luksemburg on parlamentaarne monarhia. Suurhertsog on riigipea, samal ajal kui poliitiline vastutus lasub valitud saadikutekojal ja valitsusel. Tema ülesannete hulka kuuluvad eelkõige riigi esindamine ning põhiseaduses sätestatud ülesanded valitsuse moodustamisel ja seadusandlikus menetluses.

Mõlema valitseja ühine kujutamine seob tänapäevase monarhia üleminekuga Madalmaade ja Luksemburgi personaalunioonilt iseseisvale Luksemburgi dünastiale. Adolphe sümboliseerib seejuures 1890. aasta dünastilist uut algust, Henri aga selle liini jätkumist tänapäeval. Mitme isikliku ja riikliku aastapäeva ajaline kokkulangemine andis vahetu põhjuse kujutada mõlemat ühel mündil. Samuti järgib valitsejaportree Luksemburgi traditsiooni kujutada riigipead euromüntide rahvuslikul küljel.