Iirimaa · Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine

Euroopa Liidu Nõukogu on organ, milles on esindatud liikmesriikide valitsused. Sõltuvalt poliitikavaldkonnast kogunevad selleks näiteks rahandus-, sise-, põllumajandus- või keskkonnaministrid. Koos Euroopa Parlamendiga võtab nõukogu vastu suure osa Euroopa õigusaktidest. Seda ei tohi segi ajada Euroopa Ülemkoguga, kus osalevad riigipead ja valitsusjuhid, ega väljaspool Euroopa Liitu tegutseva Euroopa Nõukoguga.

Eesistujariik vahetub liikmesriikide vahel kindlaksmääratud järjekorras iga kuue kuu järel. Asjaomane riik korraldab istungid, koostab päevakorrad ja vahendab erinevaid riiklikke seisukohti. Samuti täidab ta koordineerivat rolli läbirääkimistel Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga. Erandiks on välisasjade nõukogu, mida juhib üldjuhul Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Poolaastase vahetumise kiuste järjepidevuse tagamiseks teevad kolm järjestikust eesistujariiki koostööd niinimetatud trioeesistumise raames.

Ireland kuulub alates 1973. aastast toonasesse Euroopa Majandusühendusse. Liitumine, millele eelnes referendum, sidus riigi tihedamalt Euroopa siseturu ja Euroopas tehtava poliitilise koostööga. Varasemad Irelandi eesistumised langesid korduvalt kokku Euroopa integratsiooni oluliste etappidega. 2004. aasta eesistumise ajal ühinesid Euroopa Liiduga kümme Kesk- ja Ida-Euroopa ning Vahemere piirkonna riiki. Ireland juhtis nõukogu viimati 2013. aastal ajal, mida mõjutasid endiselt finants- ja riigivõlakriisi tagajärjed.

Mälestusmündi väljaandmine kujutab eesistumist Irelandi Euroopa Liidu institutsioonides osalemise avalikult nähtava väljendusena. Liikmesriigid kasutavad selliseid eesistumisi korduvalt münditeemana, sest need puudutavad ühtaegu nii riiklikku sündmust kui ka Euroopa ühist otsustusstruktuuri. Seega viitab münt vähem ühele konkreetsele sündmusele kui Irelandi ajaliselt piiratud institutsionaalsele ülesandele liidus.