Läti · Piirkondade sari: Sēlija piirkond

Sēlija, mida saksa keeles nimetatakse ka Selonieniks, asub Läti kaguosas Daugavast lõuna pool ja piirneb Leeduga. Piirkonnal puuduvad ühtselt kindlaks määratud halduspiirid. Seda määratlevad pigem ühised ajaloolised, keelelised ja kultuurilised traditsioonid. Selle koosseisu kuuluvad Ilūkste, Viesīte ja Aknīste ümbruse alad; ajalooliseks keskuseks peetakse Daugava ääres asuvat Sēlpilsi.

Nimi tuleneb seelidest, balti hõimust, kes asustas piirkonna keskajal. Nende keel kadus järk-järgult, kuid jättis jälgi kohanimedesse ja kohalike murretesse. 13. sajandil läks asustusala Baltikumi ristisõdade käigus Schwertbrüderordeni ja Bistums Riga võimu alla. Hiljem kuulusid suuremad alad Kurland und Semgalleni hertsogkonda, samal ajal kui asukoht Daugava ääres ja muutuvatel võimupiiridel kujundas piirkonna arengut.

Sēlijat käsitati pikka aega sageli Zemgale, ajaloolise Semgalleni maastiku osana. Pärast Läti iseseisvuse taastamist on teadlikkus eraldiseisvast seelide identiteedist tugevamalt esile tõusnud. Läti ajalooliste maade seadus tunnustab Sēlijat kõrvuti Kurzeme, Latgale, Vidzeme ja Zemgalega sõnaselgelt iseseisva ajaloolise maana. See jaotus teenib piirkondliku kultuuri ja identiteedi kaitset, mitte täiendavate haldusüksuste loomist.

Piirkonna vapp kujutab punasel taustal hõbedast hirve. See kuulub heraldiliste tähiste süsteemi, mille abil Läti eristab oma ajaloolisi maid üksteisest. Mündi väljalaske aluseks ei ole üksik aastapäev ega ajalooline sündmus. Pigem lõpetab see Läti 2-euroste ajaloolistele ja kultuurilistele piirkondadele pühendatud mälestusmüntide sarja. Sēlija sai seejuures oma mündimotiivi alles hiljem, sest selle ametlik tunnustamine ja heraldiline eristamine Zemgalest on hilisema aja nähtus.