Saksamaa · Saksa ühtsuse 35. aastapäev (sari: Einigkeit und Recht und Freiheit, 1. väljaanne)

Saksamaa jagunemine sai alguse Teise maailmasõja tagajärgedest ja puhkenud ida-lääne konfliktist. 1949. aastal tekkisid läänes Bundesrepublik Deutschland ja idas Deutsche Demokratische Republik. Mõlemad riigid kuulusid erinevatesse poliitilistesse, majanduslikesse ja sõjalistesse liidusüsteemidesse. Alates 1961. aastast püsinud Berliner Mauer ja Saksamaa-sisene piir piirasid tugevalt liikumisvabadust ida ja lääne vahel.

1989. aasta sügisel sattus DDR-i juhtkond riigist lahkumise liikumiste ja kasvavate protestide tõttu surve alla. Esmaspäevademonstratsioonidel ja teistel miitingutel nõudsid kodanikud poliitilist kaasarääkimist, vabu valimisi ning reisi- ja sõnavabadust. Hüüdlause „Meie oleme rahvas“ väljendas seda, et meeleavaldajad pidasid end riikliku suveräänsuse kandjateks ning lükkasid tagasi valitseva Sozialistischen Einheitspartei Deutschlands-i ainu-esindusõiguse nõude. Protestid jäid suures osas rahumeelseks ja seetõttu nimetatakse neid Friedliche Revolution’iks.

Pärast Berliner Mauer avamist 9. novembril 1989 tõusis riikide ühinemine üha enam tähelepanu keskmesse. Sellega seoses levis muudetud loosung „Meie oleme üks rahvas“. Nüüd ei tähistanud see enam üksnes demokraatlikke õigusi DDR-i piires, vaid paljude inimeste soovi ühise Saksa riigi järele. Samal ajal olid siiski erinevad arusaamad ühinemisprotsessi tempost ja vormist.

DDR-i esimesed vabad Volkskammeri valimised 1990. aasta märtsis lõid parlamentaarse aluse edasisteks läbirääkimisteks. Järgnesid majandus-, raha- ja sotsiaalliit, kahe Saksa riigi vaheline Einigungsvertrag ning Zwei-plus-Vier-Vertrag nelja endise okupatsioonivõimuga. 3. oktoobril 1990 ühines DDR Grundgesetz kehtivusalaga; selle liidumaadest said Bundesrepublik Deutschlandi osad.

Selle mälestamissündmuse valik seostub seega nii riikliku tähtpäeva kui ka protestiliikumise poliitilise keelekasutusega. Kasutatud loosung viitab üleminekule demokraatliku enesemääramise nõuetelt riikide ühinemisele.