Eesti · Esimese eestikeelse trükiteksti 500. aastapäev

Väljalaskekuupäev30. jaan 2025

Kogutiraaž850 000

ELi maksimum850 000

Väljaanded2

ÄärekiriEESTI × 2, vaheldumisi püst- ja tagurpidi, punktidega eraldatud

Pealdis a olev tekstEESTI RAAMAT 500 / 1525 / 2025

DisainerBalezdrov Svetlin

RahapajaUAB Lietuvos monetų kalykla, Vilnius (Lithuania)

Väljalaske puhul

Münt meenutab esimese eestikeelseid sõnu sisaldanud teose avaldamise 500. aastapäeva ja eesti kirjakeele algust. Motiivil on üksteise peale ja kõrvale asetatud raamatud, mis moodustavad koos suure E-tähe ning sümboliseerivad eesti kirjakeele traditsiooni. Lisaks on kujutatud kiri „EESTI RAAMAT 500“ („500 aastat eestikeelseid raamatuid“) ja aastaarv 1525 kui esimese eestikeelse raamatu avaldamise kuupäev.

Motiiv

Mündi sisemisel osal on kujutatud üksteise peale või kõrvale asetatud raamatuid, mis moodustavad kokku suurtähe „E“ – see sümboliseerib eesti kirjakeele traditsiooni –, ning kiri „EESTI RAAMAT 500“, s. t. 500 aastat eestikeelseid raamatuid, ja aastaarv 1525, mis tähistab esimese eestikeelse raamatu avaldamist. Lisaks on märgitud väljaandmisaasta „2025“.

Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Varaseim eestikeelne trükindus tekkis reformatsiooni mõjul. Reformaatorid soovisid levitada usutekste mitte ainult ladina keeles, vaid ka rahva keeltes. Toonases Livlandis, mille hulka kuulus tänapäeva Estlandi ala, koostati seetõttu kohaliku elanikkonna jaoks tõlkeid. Kirik, haldus ja trükindus olid aga pikka aega saksa ja ladina keele mõju all.

Varaseimast teadaolevast eestikeelset teksti sisaldanud trükisest ei ole säilinud ühtegi eksemplari. Selle olemasolu saab jälgida Lübecki arhiividokumentide põhjal. Nende kohaselt konfiskeerisid võimud Livlandile määratud luterlike kirjutiste saadetise. Seetõttu on eestikeelse osa sõnastuse, mahu ja täpse keelelise kuju kohta teada väga vähe.

Vanim osaliselt säilinud eestikeelne trükis on 1535. aastast pärinev luterlik katekismus. Selle kirjutas vaimulik Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis Johann Koell. Ka see raamat ei ole täielikult säilinud: fragmendid avastati alles 20. sajandil, pärast seda, kui lehti oli kasutatud hilisema raamatu köite tugevdamiseks.

Ühtne kirjakeel kujunes alles järk-järgult. Esialgu arenesid põhja- ja lõunaeesti kirjatraditsioonid kõrvuti. Vaimulikud tõlked, grammatikad ja sõnaraamatud aitasid kinnistada sõnavara, õigekirja ja lauseehitust. Täiendava lähtekohana kujunes 1739. aasta täielik piiblitõlge, mis põhines põhjaeesti keelel. 19. sajandil laiendasid ajalehed, kooliraamatud ja kirjandusteosed eesti keele kasutust kirikuringkondadest kaugemale. Rahvusliku ärkamise ajal sai keelest ka eesti kultuurilise ja poliitilise enesekorralduse keskne kandja.

Valitud münditeema viitab seega mitte ainult ühele kadunud trükisele. See tähistab sajandeid kestnud protsessi, mille käigus kujunesid piirkondlikest keelekujudest standardne kirjandus- ja riigikeel. Juubelit tähistati Estlandis lisaks üleriigilise eesti raamatu teema-aastana.