Horvaatia · Marko Marulić

Marulić elas Splitis, mis kuulus tollal Veneetsia valitsetud Dalmaatsia ossa. Ta pärines patriitsiperekonnast, sai humanistliku hariduse ning tegeles ka linna haldamisega seotud ülesannetega. Dalmaatsia rannikulinnade kultuurikeskkonda kujundasid Itaalia renessansikultuuri, kirikliku õpetatuse ja kohalike keeletraditsioonide vastastikune mõju. Samal ajal ohustas Osmanite riigi laienemine Dalmaatsia sisemaad.

Lisaks horvaadikeelsetele tekstidele kirjutas Marulić moraaliteoloogilisi ja religioosseid teoseid haritud Euroopa lugejaskonnale. Nende hulka kuuluvad „Evangelistarium“ ja „De institutione bene vivendi per exempla sanctorum“, piiblitegelaste ja pühakute näidete põhjal koostatud elureeglite kogumik. Selliseid teoseid trükiti väljaspool Dalmaatsiat, anti korduvalt välja ja tõlgiti mitmesse Euroopa keelde. Seetõttu tunti Marulićit tema eluajal eelkõige ladinakeelse autorina. Tema ladinakeelne eepos „Davidias“ käsitleb piiblikuningas Davidi lugu.

„Judita“ jutustab Vana Testamendi loo Juditist ja Holofernesest: piiramisrõngas olev linn päästetakse pärast seda, kui Judit jõuab vaenlase väepealiku laagrisse ja tapab ta. Marulić kandis sündmustiku üle oma aja kirjanduslikku ja poliitilisse kogemusmaailma. Osmanite rünnakute taustal võis teksti mõista üleskutsena kindlameelsusele ja ühisele kaitsele. Selle keel põhineb Dalmaatsia rannikul levinud horvaadi keele tšakavi murdelisel variandil.

Horvaatias nimetatakse Marulićit sageli „horvaadi kirjanduse isaks“. See positsioon põhineb Euroopa humanismi, piiblilugude ja horvaadikeelse kirjakeele ühendamisel. Valitsus kuulutas juubeliaasta „Marko Marulići aastaks“. Mündiväljaanne kuulub seega riiklikku mälestusprogrammi, mille eesmärk oli rõhutada tema rolli horvaadi kirjandus- ja keeleajaloos.