2 eurot PP

Josip Plemelj pärines Bledi ümbrusest ning õppis Viini ülikoolis matemaatikat, füüsikat ja astronoomiat. Tema teadlaskarjäär algas veel Habsburgide monarhia ajal. Hiljem õpetas ta Czernowitzi ülikoolis, mis kuulus tollal samuti Austria-Ungarile. Pärast Esimest maailmasõda pöördus ta tagasi vastloodud serbide, horvaatide ja sloveenide kuningriiki ning tegutses Ljubljanas.

Plemelji matemaatilised tööd käsitlevad eelkõige funktsiooniteooriat, diferentsiaalvõrrandeid ja singulaarseid integraalvõrrandeid. Tema nimega on tihedalt seotud Sokhotski–Plemelji valemid. Need kirjeldavad, kuidas teatavate kompleksintegraalide rajaväärtused kõvera mõlemal poolel omavahel suhestuvad. Sellised meetodid võimaldavad käsitleda kompleksanalüüsi ääreväärtusülesandeid.

Sellega oli seotud ka Plemelji töö niinimetatud Riemann-Hilberti probleemiga. Lihtsustatult küsides tuleb leida analüütiline funktsioon, mille väärtustel on etteantud kontuuri ületamisel kindlaksmääratud hüpe. Probleem sai alguse Bernhard Riemanni püstitatud küsimustest ning David Hilbert võttis selle oma matemaatiliste probleemide loendisse. 20. sajandi alguses töötas Plemelj välja lahendusmeetodi, millest sai integraalvõrrandite ja ääreväärtusülesannete edasise teooria alus. Tema tegelemine astronoomiaga oli eelkõige seotud matemaatiliste meetoditega taevakehade liikumise kirjeldamiseks.

Plemeljil oli institutsionaalne roll ka Sloveenia kõrghariduses. Ljubljana ülikool asutati 1919. aastal pärast Austria-Ungari lagunemist, mis lõi poliitilised eeldused sloveenikeelse õppega ülikooli rajamiseks. Plemelj kuulus algusaastate professorite hulka ja sai selle esimeseks rektoriks. Nii aitas ta rajada Sloveenias iseseisvat matemaatika- ja loodusteaduslikku õpet.

Seetõttu ei tulene tema valimine Sloveenia mälestusmündile üksnes tema teadustööst. Plemelj sümboliseerib ühtaegu moodsa matemaatika arengut ja ülikooliteaduse kujunemist sloveeni keeles. Ümmargune sünniaastapäev pakkus konkreetse põhjuse nende mõlema aspekti ühiseks meenutamiseks.