Coincard

Horvaatia ühines 2013. aastal Euroopa Liiduga. Sellega kaasnes põhimõtteliselt ka kohustus võtta kasutusele euro niipea, kui selleks kehtestatud tingimused on täidetud. Erinevalt riikidest, kellel oli lepinguga sätestatud erand, ei olnud Horvaatial alalist õigust oma rahvusvaluutat säilitada.

Oluline vaheetapp oli 2020. aastal ühinemine vahetuskursimehhanismiga II. Selle menetluse käigus pidi Horvaatia kuna osutuma euro suhtes piisavalt stabiilseks. Lisaks kontrolliti niinimetatud lähenemiskriteeriume. Need puudutavad muu hulgas hinnastabiilsust, riigi rahandust, pikaajalisi intressimäärasid ning riiklike õigusnormide kooskõla Euroopa majandus- ja rahaliidu eeskirjadega. Pärast positiivset hinnangut otsustasid pädevad Euroopa Liidu organid 2022. aastal Horvaatia euroalasse vastu võtta. Ümberarvestuskurss fikseeriti pöördumatult tasemele 7,53450 kuna ühe euro kohta.

Kuna oli alates 1994. aastast Horvaatia rahaühik. See asendas Horvaatia dinaari, mis võeti Jugoslaaviast riikliku eraldumise ajal kasutusele üleminekuvaluutana. Eurole üleminek lõpetas seega peaaegu kolm aastakümmet kestnud Horvaatia iseseisva rahapoliitika perioodi. Horvaatiast sai euroala kahekümnes liige.

Majanduslikult oli riik juba varem euroga tihedalt seotud. Osa säästudest ja laenudest oli arvestatud eurodes või sellega seotud. Ka turism, väliskaubandus ja finantssuhted olid tugevalt suunatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja euroala riikide poole. Ühinemisega kadusid nende riikidega seotud valuutavahetuskulud; samal ajal läks rahapoliitika pädevus üle eurosüsteemile, milles Horvaatia keskpank on sellest ajast alates osalenud.

Mälestusmündi emiteerimine oli loomulik, sest rahavahetus tähistas Euroopa integratsiooni selgelt dateeritavat sammu. Ühtlasi oli see esimene Horvaatia 2-eurone mälestusmünt. Seetõttu ühendab kujundus ühisrahapiirkonda kuulumise vahetult äratuntava riikliku identiteedi sümboliga.