Malta · Napoléon Bonaparte ja prantslased Maltal

Väljalaskekuupäev14. sept 2023

Kogutiraaž85 500

ELi maksimum85 500

Väljaanded2

Äärekiri2 ✠✠ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi suunaga

Pealdis a olev tekst225th ANNIVERSARY / ARRIVAL OF THE FRENCH IN MALTA / 2023 / Liberté / Egalité / 1798-2023

DisainerNoel Galea Bason

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Mündiga meenutatakse prantslaste Maltale saabumise 225. aastapäeva 1798. aastal. Napoleon Bonaparte lõpetas seal Johanniterorden valitsemise ja viis sisse ulatuslikud reformid, mille vastu puhkes peagi ülestõus. Motiivil on tolleaegsete ametlike kirjapeade eeskujul kujutatud Prantsuse Vabariigi personifikatsiooni, mille juures on pealdised „Liberté“, „Egalité“ ja „ARRIVAL OF THE FRENCH IN MALTA“.

Motiiv

1798. aasta juunis lõpetas Napoleon Bonaparte Johanniterordeni võimu Maltal. Oma lühikese sealviibimise ajal moodustas ta vabariikliku valitsuse ning viis läbi põhjalikud seadusandlikud ja haldusreformid. Muu hulgas kaotati orjandus ja aadli eesõigused, kehtestati usu ja riigi lahusus ning kaotati inkvisitsioonikohus. Ulatuslikud reformid ei leidnud tollal Maltal üldist heakskiitu ning peagi puhkes ülestõus.

Mündimotiiv kujutab Prantsuse Vabariiki isikustatud kujul, nagu seda toona ametlikel kirjapäistel kujutati. Mündi siseserva vasakul kulgeb kiri „225. aastapäev“ ning ülevalt paremale suundub kiri „Prantslaste saabumine Maltale“. All on näha väljalaskeaastat „2023“. Kujutisest vasakul ja paremal seisavad vastavalt „Vabadus“ ja „Võrdsus“. Sõna „Võrdsus“ kohal vasakul on aastaarvud „1798–2023“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Johanniterorden, mida nimetatakse ka Malteserordeniks, valitses saarestikku alates 1530. aastast. Keiser Karl V oli selle talle loovutanud pärast ordu varasema asupaiga kaotamist Rhodosel. Maltalt pidas ordu laevastikku ning kindlustas eelkõige Großen Hafeni ümbrust. 18. sajandi lõpuks oli selle poliitiline ja sõjaline positsioon siiski nõrgenenud. Lisaks olid Prantsuse revolutsiooni vapustused võtnud rahvusvahelise koosseisuga ordult Prantsusmaal valdused ja sissetulekud.

Napoleon ei olnud 1798. aastal veel keiser, vaid Prantsuse Vabariigi kindral. Malta asus tema Egiptuse-retke marsruudil. Selle retkega soovis Prantsusmaa tugevdada oma positsiooni Vahemerel ja kahjustada Suurbritannia kaubandussidemeid Indiaga. Pärast ordu kapituleerumist viibis Napoleon saartel vaid mõne päeva. Seejärel liikus ta koos oma vägede põhiosaga edasi; Prantsuse garnison jäi maha.

Uue võimu tagasilükkamine ei olnud seotud üksnes poliitiliste muutustega. Rekvireerimised, rahalised koormised ja sekkumine kirikuvarasse süvendasid konflikti tugevalt katoliiklikus ühiskonnas. 1798. aasta septembris tõusis osa elanikkonnast üles. Ülestõusnud saavutasid peagi kontrolli ulatuslike alade üle väljaspool kindlustatud sadamalinnu, samal ajal kui Prantsuse väed neis linnades kindlustusid. Briti ja Napoli toetusel pandi nad blokaadi. 1800. aastal kapituleerus Prantsuse garnison. Seejärel läks Malta Briti kontrolli alla ning sai hiljem Briti koloniaalimpeeriumi osaks.

Mündil kujutatud naissoost vabariigi personifikatsioon kuulub Prantsuse revolutsiooni kujundikeelde. Sellised allegoorilised figuurid ei kehastanud konkreetset inimest, vaid vabariiklikku riiki ja selle poliitilisi põhimõtteid. Sellest arenes hiljem välja Prantsusmaa sümbolkuju, mida tuntakse Marianne'ina.

Aastapäev valiti seetõttu, et 1798. aasta tähistab üleminekut sajandeid kestnud orduriigilt lühikesele Prantsuse okupatsioonile ja lõpuks Briti ajajärgule. Mündil käsitletakse seega murrangut Malta riiklikus ja ühiskondlikus arengus.