Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 491 2023
Coincard
UNC/BU
Coincard
Läti · Päevalill Ukrainale
Tiraaž15 000
Väljalaskehind15,00 €
Väljalaskekuupäev30. mai 2023
PakendCoincard
ÄärekiriDIEVS ★ SVĒTĪ ★ LATVIJU
Turuhind21,00 €
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud „Ukraina päevalillele“, mida on alates sõja puhkemisest Ukrainas kogu maailmas kasutatud rahu ja riigi toetuse sümbolina. Motiivil on päevalill, Ukraina rahvuslik sümbol; seda täiendavad kirjad „SLAVA UKRAINAI!“ ja „LATVIJA“. Motiivi kujundas Läti kunstnik Krišs Salmanis.
Motiiv
Mündi motiiv kujutab päevalille. Päevalill on Ukraina rahvuslik sümbol ning Ukraina kuulub maailma suurimate päevalilleõli tootjate ja eksportijate hulka. Pärast sõja puhkemist Ukrainas on päevalillest saanud rahu sümbol. Päevalilli kasutati rahu sümbolina esimest korda 1996. aasta suvel. Toona istutati need Pervomaiski lähedal asuvas sõjaväebaasis, umbes 300 kilomeetrit pealinnast Kiievist lõunas. Tänapäeval kasutatakse päevalilli kogu maailmas rahu ja Ukraina toetamise sümbolina. Motiivi ülemises servas on poolkaares kiri „SLAVA UKRAINAI!“ (Ukraina au) ning selle all samuti poolkaares emiteeriva riigi nimi „LATVIJA“, millele järgneb vermimisaasta „2023“. Mündi kujundas Läti kunstnik Krišs Salmanis. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Päevalille seostamine rahu ja desarmeerimisega ulatub tagasi Nõukogude tuumarelvade arsenali likvideerimiseni. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist paiknes Ukraina territooriumil arvukalt strateegilisi tuumarelvi ja kandesüsteeme. Ukraina ühines tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga tuumarelvavaba riigina ning andis lõhkepead demonteerimiseks üle Venemaale. Vastutasuks sai ta 1994. aastal Budapesti memorandumiga Venemaalt, Ameerika Ühendriikidelt ja Ühendkuningriigilt julgeolekutagatised. Nende hulka kuulus kohustus austada Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja olemasolevaid piire.
1996. aastal istutati endise raketibaasi juurde Perwomajskis päevalilli. Ukraina, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide esindajad tähistasid sellega tuumadesarmeerimise ühe etapi lõpetamist. Varem kuulus see paik mandritevaheliste rakettide Nõukogude rajatiste võrgustikku. Istutamine pidi sümboliseerima üleminekut maa sõjaliselt kasutamiselt rahumeelsele kasutamisele. Päevalilled sobisid selleks ka seetõttu, et nende kasvatamine on Ukrainas laialt levinud ning taim esineb sageli nii maastikupildis kui ka rahvakultuuris.
Valem „Slawa Ukrajini“ – eesti keeles „Ukraina au“ – pärineb Ukraina rahvusliikumise vanemast traditsioonist. Seda kasutati 20. sajandil erinevates poliitilistes kontekstides ning pärast riikliku iseseisvuse taastamist 1991. aastal hakati seda üha enam kasutama patriootliku tervitusena. Alates 2018. aastast on see ka Ukraina relvajõudude ametliku tervituse osa.
Läti väljaanne valmis Venemaa poolt alates 2022. aasta veebruarist Ukraina vastu peetava ulatusliku agressioonisõja taustal. Läti oli ise aastakümneid kuulunud Nõukogude Liitu ning taastanud 1991. aastal oma riikliku iseseisvuse. Seetõttu võib motiivi valikut mõista Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi poliitilise solidaarsusavaldusena rünnatava Ukraina suhtes. Samal ajal viitab päevalill vastuolule varasemate desarmeerimislubaduste ja hilisema Venemaa tegevuse vahel Ukraina suveräänsuse vastu.
1996. aastal istutati endise raketibaasi juurde Perwomajskis päevalilli. Ukraina, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide esindajad tähistasid sellega tuumadesarmeerimise ühe etapi lõpetamist. Varem kuulus see paik mandritevaheliste rakettide Nõukogude rajatiste võrgustikku. Istutamine pidi sümboliseerima üleminekut maa sõjaliselt kasutamiselt rahumeelsele kasutamisele. Päevalilled sobisid selleks ka seetõttu, et nende kasvatamine on Ukrainas laialt levinud ning taim esineb sageli nii maastikupildis kui ka rahvakultuuris.
Valem „Slawa Ukrajini“ – eesti keeles „Ukraina au“ – pärineb Ukraina rahvusliikumise vanemast traditsioonist. Seda kasutati 20. sajandil erinevates poliitilistes kontekstides ning pärast riikliku iseseisvuse taastamist 1991. aastal hakati seda üha enam kasutama patriootliku tervitusena. Alates 2018. aastast on see ka Ukraina relvajõudude ametliku tervituse osa.
Läti väljaanne valmis Venemaa poolt alates 2022. aasta veebruarist Ukraina vastu peetava ulatusliku agressioonisõja taustal. Läti oli ise aastakümneid kuulunud Nõukogude Liitu ning taastanud 1991. aastal oma riikliku iseseisvuse. Seetõttu võib motiivi valikut mõista Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi poliitilise solidaarsusavaldusena rünnatava Ukraina suhtes. Samal ajal viitab päevalill vastuolule varasemate desarmeerimislubaduste ja hilisema Venemaa tegevuse vahel Ukraina suveräänsuse vastu.