Andorra · Karl Suure legend

Karl der Große (747/748–814) oli alates 768. aastast frankide kuningas ning krooniti 800. aastal Roomas keisriks. Tema valitsemise ajal kujunes riik, mis hõlmas suuri alasid Lääne- ja Kesk-Euroopas. Selle lõunapiiril korraldasid frangid sõjakäike Pürenee poolsaare moslemite valitsetud aladele. Püreneedest lõuna poole rajatud piiriala, mida hiljem hakati nimetama Hispaania margiks, pidi kaitsma Frangi riiki sõjaliselt. Selles ajaloolises kontekstis kujunes Andorras pärimus Karl der Große kohta.

Keisri isikliku panuse kohta Andorra rajamisse ei ole teada ühtki samast ajast pärinevat tõendit. Seda lugu tuleb pigem mõista päritolu- ja vabaduslegendina. See seob Püreneede orgude poliitilise iseseisvuse lugupeetud keskaegse valitsejaga ning frankide võitlusega moslemivõimude vastu. Ka Andorra hümn jätkab seda pärimust: „El Gran Carlemany“ nimetab Karl der Große maa isaks ja omistab talle selle vabastamise. Legend kuulub seega riigi enesepilti, sõltumata sellest, kas selle üksikasjad on ajalooliselt tõendatavad.

Andorra tegelik poliitiline korraldus kujunes keskajal järk-järgult. Määravaks sai Urgelli piiskopi ja Foix' krahvide konkureeriv võim. 1278. ja 1288. aasta kokkulepped reguleerisid nende ühiseid õigusi ning panid aluse hilisemale kaaskaitsevalitsejate korrale. Tänapäeval on mõlemad kaaskaitsevalitsejad Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president.

Albrecht Düreri kujutis ei ole Karl der Große autentne portree. See valmis umbes seitse sajandit pärast tema surma ning kujutab teda võimusümbolitega idealiseeritud keisrina. Dürer valmistas tahvelmaali Nürnbergile, kus hoiti keisririigi kroonijuveele. Tema kujutis kujundas hilisema ettekujutuse valitseja välimusest. Mündiväljaanne ei tugine seega kindlalt tõendatud asutamissündmusele, vaid rahvuslikule päritoluloole, mis on tänapäevani kinnistunud nii hümnis kui ka ajalookultuuris.