Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Antonio Canova (1757–1822) oli Itaalia skulptor ja üks Euroopa klassitsismi kujundanud esindajaid. Ta pärines Veneto piirkonnast Possagnost, sai hariduse Veneetsias ning töötas hiljem peamiselt Roomas. Tema skulptuurid lähtusid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunstist. Neile on iseloomulikud idealiseeritud kehavormid, rahulikud liigutused ja hoolikalt töödeldud marmorpinnad. Tema tellijate hulka kuulusid paavstid, Euroopa valitsejasuguvõsad ja Napoleoni lähikonda kuulunud isikud. Tuntud on muu hulgas tema Amor ja Psyche kujutised ning Paolina Borghese portree võiduka Venusena.

Canova ei tegutsenud ainult kunstnikuna. Paavstiriigis täitis ta kunstitööde kaitse ja haldamisega seotud ülesandeid. Pärast Napoleoni valitsusaja lõppu osales ta ka nende kunstitööde tagastamises, mis olid Itaaliast Prantsusmaale viidud. Seega oli tal toonases Euroopa kunsti- ja kultuurielus ka institutsionaalne roll.

Hebe pärineb Kreeka mütoloogiast. Teda peetakse Zeusi ja Hera tütreks ning nooruse kehastuseks. Olymposel valas ta jumalatele nektarit. Hiljem abiellus ta Heraklesega, kui too oli jumalate hulka vastu võetud. Anum ja kauss, millega teda sageli kujutatakse, viitavad tema ülesandele jumalate joogikallajana.

Canova käsitles seda mütoloogilist ainestikku korduvalt ja valmistas Hebest mitu marmorfassaadi. Forlìs valminud teos kujutab hilisemat varianti. Teema andis talle võimaluse ühendada hõljuva või kergelt sammuvana mõjuv figuur noorusliku keha klassitsistliku ideaaliga.

Canova vahetu biograafiline seos San Marinoga ei ole teada. Emissioon on pigem seotud Itaalia kunsti- ja kultuuriloo isikute ning teoste korduva tunnustamisega San Marino müntidel. Juubel pakkus selleks selgelt dateeritava ajendi.