Prantsusmaa · Geenius ja kettaheide – Arc de Triomphe (seeria: 2024. aasta suveolümpiamängud, Paris – 2/4)

Väljalaskekuupäev22. sept 2022

Kogutiraaž260 000

ELi maksimum260 000

Väljaanded6

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekst2023 / RF

DisainerJoaquin Jimenez

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Mündiga austatakse 2024. aasta Pariisi suveolümpiamänge, mis toimuvad seal taas, sada aastat pärast 1924. aasta mänge. Motiivil on kujutatud „Genius’t“, Prantsuse numismaatika rahvuslikku tegelaskuju ja ikooni, antiikset kettaheidet sooritamas; tema siluett sulandub võidukaarega kui võidu sümboliga. Taustal kulgeb kergejõustikurada, millesse on paigutatud 2024. aasta Pariisi olümpiamängude logo.

Motiiv

Sada aastat pärast 1924. aasta Olümpiamänge toimuvad 2024. aasta suveolümpiamängud taas Prantsusmaal (Pariisis). Sellel rahvusvahelise tähtsusega sündmusel on mängudele eelnevatel aastatel üha suurem tähelepanu.

Monnaie de Paris (Pariisi rahapada) kasutab mängude avatseremooniani jäänud aega, et tähistada teekonda mängudeni. 2022., 2023. ja 2024. aastal kavatsetakse välja anda 2-eurone mälestusmünt, mille rahvuslik külg käsitleb mänge Prantsusmaa ja Pariisi kultuuripärandi kaudu.

Sellel mündil on kujutatud „Genius“, Prantsusmaa rahvuslik sümbol ja Prantsuse numismaatika ikoon. Vanaaja Olümpiamängudest inspireerituna harjutab kuju antiiksel viisil kettaheitmist. Kuju siluett sulandub triumfikaare siluetiga, mis on Pariisi kultuuripärandi oluline osa. Kuju ja see võidu sümbol moodustavad ühise telje. Mündi sisemuse ümber kulgeb taustal kergejõustikurada, mille paremale poolele on paigutatud Pariisis toimuvate 2024. aasta Olümpiamängude logo. Väljalaskeaasta, tähed „RF“ ja mündimärgid paiknevad sisemise kaare all ehk triumfikaare jalamil.

Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Genius” ei ole ajalooline isik, vaid allegooriline kuju. Prantsuse mündikunstis ulatub see tagasi medalikunstnik Augustin Dupré loominguni, kes kavandas Prantsuse revolutsiooni ajal tiivulise Geniuse. See kirjutas tahvlile ning kehastas põhiseadust ja vabariiklikku korda. Alates 18. sajandi lõpust ilmus motiiv Prantsuse müntidel eri variatsioonides, muu hulgas kuld- ja hiljem frangimüntidel. Nii sai Geniusest Prantsuse mündinduses korduv kujutis. Mälestusmündi jaoks tõlgendati see traditsioon spordikontekstis ümber.

Arc de Triomphe asub Avenue des Champs-Élysées läänepoolses otsas. Napoleon tellis selle 1806. aastal pärast võitu Austerlitzis; ehitis valmis alles 1836. Selle reljeefid ja raidkirjad meenutavad sõjakäike ning Prantsuse armeede sõjaväelasi. Alates 1920. aastast asub kaare all Tundmatu sõduri haud, mille juures põleb igavene tuli. Triumfikaar ei ole seega üksnes Pariisis kaugelt äratuntav ehitis, vaid ka riikliku mälu ja tseremooniate paik.

Nüüdisaegsed olümpiamängud tekkisid suuresti prantslase Pierre de Coubertini algatusel. Pärast Rahvusvahelise Olümpiakomitee asutamist 1894. aastal toimusid esimesed nüüdisaegsed mängud 1896. aastal Athenis. Paris oli võõrustajalinn juba 1900. aastal. 1924. aasta mängud toimusid ajal, mil kujunesid välja paljud tänapäeval tuntud olümpiamängude vormid. Nende hulka kuulus sportlaste jaoks eraldi rajatud majutusala, olümpiaküla eelkäija.

Väljalase kuulus 2022, 2023 ja 2024 hõlmavasse kolmeaastasesse mündisarja. Seega ei saatnud Monnaie de Paris üksnes tegelikku sündmuseaastat, vaid ka selle ettevalmistust. Traditsioonilise Prantsuse mündifiguuri ühendamine Pariisi mälupaigaga paigutas rahvusvahelise spordisündmuse ühtlasi Prantsusmaa riiklikku, linnalikku ja numismaatilisse pildikeelde.