Prantsusmaa · Külvaja ja poks – Pont Neuf (sari: Paris 2024. aasta suveolümpiamängud – 3/4)

Väljalaskekuupäev10. jaan 2023

Kogutiraaž260 000

ELi maksimum260 000

Väljaanded6

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstPARIS 2024 / 2023 / RF

DisainerJoaquin Jimenez

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Münt meenutab Pariisi 2024. aasta olümpiamänge, mis toimuvad Prantsusmaa pealinnas taas sada aastat pärast 1924. aasta suvemänge. Motiivil on kujutatud külvajannat, Prantsusmaa rahvuslikku sümbolit ja Prantsuse numismaatika ikooni, kes peab Pont-Neufi ja Île de la Cité ees antiikset rusikavõitlust. Kujutist täiendavad kergejõustikurada ning Pariisi 2024. aasta olümpiamängude logo.

Motiiv

Sada aastat pärast 1924. aasta Pariisi olümpiamänge toimuvad 2024. aasta suveolümpiamängud taas Prantsusmaa pealinnas. Monnaie de Paris (Pariisi rahapaja) kasutab aasta pärast toimuvate olümpiamängude avamiseni jäänud aja loendust võimalusena tutvustada mängude ja Pariisi kultuuripärandit. Mängud on rahvusvahelise tähtsusega sündmus ning pälvivad nüüd üha enam tähelepanu. Viimastel aastatel on juba välja antud mitu olümpiamänge käsitlevat 2-eurost meenemünti.

Sellel mündil on kujutatud Külvaja, Prantsusmaa rahvuslikku sümbolit ja Prantsuse numismaatika ikooni. Antiikaja olümpiamängude eeskujul on figuuri kujutatud rusikavõitluses, mis oli poksi eelkäija. Siluett on paigutatud Pont-Neufi silla ette, mida ümbritseb Pariisi keskuses asuvale Ile-de-la-Cité saarele iseloomulik keskkond. Taustal kulgeb ümber mündi sisemise osa kergejõustikurada, mille paremale küljele on paigutatud Pariisi 2024. aasta olümpiamängude logo. Väljalaskeaasta, tähed „RF“ ja rahapaja tunnused paiknevad vastavalt kaare all, sillapiirdel ja Seine'i jões.

Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

1924. aasta mängud olid pärast 1900. aastat juba teist korda Pariisis toimunud mängud. Need leidsid aset Prantsusmaa moodsa olümpialiikumise ühe rajaja Pierre de Coubertini ametiajal. Toona osales üle 3000 sportlase 44 riigist; naised lubati võistlema vaid vähestel aladel. Hiljem olümpiakülaks nimetatud majutuskompleks rajati esimest korda spetsiaalselt osalejate jaoks. Samuti võeti 1924. aastal kasutusele tänini kasutatav lõputseremoonia tava, mille käigus heisatakse olümpialipp, Kreeka lipp ja järgmise võõrustajariigi lipp.

Antiikaja olümpiamängud toimusid Olympias Zeusi auks. Rusikavõitlus kuulus nende kavva alates 7. sajandist eKr. Võitlejad kandsid käte ja käsivarte ümber nahkrihmu; kaalukategooriaid ega kindlaks määratud raunde ei olnud. Selle ala seos tänapäevaga ühendab moodsa spordi antiikaegsete eelkäijatega.

Prantsuse külvaja „La Semeuse“ põhineb medalikunstnik Louis-Oscar Roty 19. sajandi lõpus loodud kavandil. Alates 1897. aastast kujutati teda Prantsuse hõbemüntidel, hiljem ka postmarkidel ning teistel frangi- ja euroväljaannetel. Seemneid külvav sammuv naine sümboliseerib vabariiki ja selle ideede edasiandmist. Pika kasutusaja tõttu sobib ta ühtlasi viitama Prantsuse mündinduse ajaloole.

Pont-Neuf ehitati 16. ja 17. sajandi vahetusel. Hoolimata oma nimest – „uus sild“ – on see tänapäeval Pariisi vanim säilinud sild üle Seine'i. See kulgeb üle Île de la Cité läänepoolse otsa ja ühendab jõe mõlemat kallast. Erinevalt vanematest Pariisi sildadest ei ehitatud sellele majaderidu.

Avamisele eelnenud aastal välja antud münt kuulus Prantsuse rahapaja olümpiamängude loendusse. Ajaloolised riigisümbolid, antiikaegne sport ja Pariisi linnalugu pidid siduma Prantsusmaa rolli võõrustajariigina mängude pika eelajalooga.