2 eurot briljantlõige/BU

Erasmuse programmi asutas 1987. aastal toonane Euroopa Ühendus. Selle nimi viitab Rotterdamist pärit Erasmusele ning seda kasutati samal ajal akronüümina väljendile „Euroopa Ühenduse tegevuskava üliõpilaste liikuvuse edendamiseks“. Eesmärk oli hõlbustada organisatoorselt ja rahaliselt õpinguid teistes Euroopa riikides. Selle hulka kuulusid toetused, kõrgkoolidevahelised kokkulepped ning välismaal sooritatud õpingute tunnustamise eeskirjad. Sellega sooviti vältida välisõpingute semestri automaatset mõju õpingute pikenemisele või katkemisele.

Rotterdamist pärit Erasmus oli Madalmaade humanist, teoloog ja renessansiaja filoloog. Ta sündis 15. sajandil ja suri 1536. aastal Baselis. Oma elu jooksul viibis ta mitmes Euroopa linnas ja hariduskeskuses. Muu hulgas töötas ta antiikaja ja varakristlike tekstide väljaannetega ning tegeles hariduse, religiooni ja kiriku reformimise küsimustega. Tema tuntuimate teoste hulka kuulub satiiriline „Narruse kiituseks“. Tema üle riigipiiride ulatunud teadustegevus tegi temast sobiva nimeandja Euroopa vahetusprogrammile.

Algselt kõrgkoolide üliõpilastele suunatud programmi laiendati korduvalt. Alates 2014. aastast on mitmed varem eraldi tegutsenud haridus- ja noorteprogrammid koondatud nime Erasmus+ alla. Lisaks kõrgkoolidele hõlmab see muu hulgas koole, kutseharidust ja -täiendõpet, täiskasvanuharidust, noortevahetusi ning sporti. Toetust saavad mitte ainult õppijad, vaid ka õpetajad, koolitajad ja teised haridusasutuste töötajad.

Ühine mündiväljalase seostub programmi poliitilise iseloomuga. Erasmus ei ole ühe riigi ettevõtmine, vaid põhineb haridusasutuste ja ametiasutuste koostööl üle riigipiiride. Seetõttu tõstab paljude euro kasutusele võtnud riikide ühise motiivi valik esile sündmuse Euroopa mõõtme. Samal ajal meenutab väljalase Euroopa haridus- ja liikuvuspoliitika vahendit, mis loodi juba enne euro kasutuselevõttu.