Blister proof

Gago Coutinho oli mereväeohvitser, geograaf ja kartograaf. Portugali koloniaalaladel tehtud mõõdistustööde kaudu omandas ta kogemusi astronoomilises navigatsioonis. Sacadura Cabral oli samuti mereväeohvitser ja kuulus Portugali esimeste mereväelendurite hulka. Kui Cabral juhtis lennukit, vastutas Coutinho peamiselt navigeerimise eest. Mõlemad olid oma meetodeid juba varasematel lendudel katsetanud.

Teekond ei olnud vahemaandumisteta lend, vaid kulges mitmes etapis piki Aafrika läänerannikut ja üle Atlandi ookeani saarte. Avameri seadis tolleaegsele lennundusele erilisi raskusi: orientiirid puudusid, tuul võis lennuki arvutatud kursilt märkamatult kõrvale viia ning usaldusväärne raadiopõhine navigatsioon ei olnud kättesaadav. Coutinho väljatöötatud meetodid kandsid meresõidu võtted üle lennukis valitsenud tingimustesse ning võimaldasid asukohta ja triivi täpsemalt määrata.

Asjaolu, et kokku läks vaja kolme lennukit, oli mitme vahejuhtumi tagajärg. Esimene lennuk sai pärast maandumist veele Sankt-Peter-und-Sankt-Pauls-Felsenite juures kahjustada. Varulennuk pidi hiljem tehniliste probleemide tõttu merel maanduma ja läks samuti kaotsi; meeskond päästeti. Alles järjekordse lennukiga, mis kandis nime „Santa Cruz“, said Coutinho ja Cabral teekonda jätkata. Nad jõudsid Rio de Janeirosse 17. juunil 1922, pärast kokku rohkem kui kaks kuud kestnud teekonda.

Ajastus oli seotud Brasiilia iseseisvuse sajanda aastapäevaga. Brasiilia oli 1822. aastal teatanud oma lahkulöömisest Portugalist. Seetõttu olid lend endise koloniaalimpeeriumi pealinnade ja iseseisva Brasiilia vahel seotud ka Portugali ja Brasiilia suhete diplomaatiliste ning sümboolsete tahkudega. Ettevõtmise sajanda aastapäev andis Portugalile 2022. aastal põhjust meenutada mõlemat ohvitseri ning mere- ja varase lennundusnavigatsiooni seost.