CC 431 2022
käibemüntide komplekt
PP
Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus
Soome · Soome Rahvusballeti 100. aastapäev
Tiraaž1 500
Väljalaskehind119,00 €
Väljalaskekuupäev11. veebr 2022
Pakendkäibemüntide komplekt
ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead
Komplekti hind (3 münti)119,00 €
Väljalaske puhul
Münt meenutab Soome Rahvusballeti 100. aastapäeva. Motiivil on kujutatud tantsijanna jõulisi ja vabu liigutusi, mida rõhutab rambivalguses lehviv kangas. Lisaks on näha vermimisaastat „2022“, lühendit „FI“ ja rahapaja tunnusmärki.
Motiiv
Mündil on kujutatud tantsija jõulisi vabu liigutusi, mida rõhutab rambivalguses lehviv kangas. Lisaks on näha väljalaskeaastat „2022” ning ülaosas emiteeriva riigi tähist „FI” ja rahapaja tunnusmärki. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Finnisches Nationalballett sai alguse 1922. aastal Tschaikowsky „Schwanensee“ etendusega. Uus trupp kuulus tollase Finnische Oper koosseisu. Selle esimene balletmeister oli George Gé, kes oli saanud väljaõppe Sankt Petersburgis. Nii lähtus ansambel algul tihedalt vene klassikalise balleti traditsioonist. „Schwanensee“ ei kuulunud tollal väljaspool Venemaad veel iseenesestmõistetavalt balletitruppide täielikku repertuaari.
Asutamine langes Soome 1917. aasta iseseisvumisele järgnenud esimestesse aastatesse. Sel perioodil ehitati riiklikke ja kultuuriasutusi uuesti üles või laiendati neid. Kirjanduse, muusika ja kujutava kunsti kõrval sai ka lavatants kindla institutsionaalse raamistiku. Püsivalt tegutsev balletitrupp võimaldas tantsijatel saada väljaõppe oma kodumaal ning esitada regulaarselt täispikki teoseid.
Alguses põhines repertuaar peamiselt klassikalistel süžeeballettidel. Hiljem lisandusid Soome koreograafide teosed ning nüüdisaegsed ja kaasaegsed lavastused. Nii kujunes trupp tugevalt vene eeskujude mõjul loodud lavastusest ansambliks, mis ühendas rahvusvahelised balletitraditsioonid Soome teemade ja uute koreograafiliste vormidega. Organisatsiooniliselt kuulub see tänapäeval Finnische Nationaloper ja Finnisches Nationalballett koosseisu; need tegutsevad Helsingis asuvas ooperimajas.
Juubeli ajalise määratluse seisukohalt oli määrav 1922. aasta esimene hooaeg. Seetõttu pakkus sajanda aastapäeva tähistamine selgelt määratletava põhjuse riikliku mälestusmündi väljaandmiseks. Samal ajal sümboliseerib trupp professionaalse tantsu institutsionaliseerumist Soomes. Asjaolu, et kujutatud ei ole ühtki konkreetset lavateost ega ajaloolist tantsijaisiksust, võib mõista viitena kunstivormile ja selle arengule tervikuna.
Asutamine langes Soome 1917. aasta iseseisvumisele järgnenud esimestesse aastatesse. Sel perioodil ehitati riiklikke ja kultuuriasutusi uuesti üles või laiendati neid. Kirjanduse, muusika ja kujutava kunsti kõrval sai ka lavatants kindla institutsionaalse raamistiku. Püsivalt tegutsev balletitrupp võimaldas tantsijatel saada väljaõppe oma kodumaal ning esitada regulaarselt täispikki teoseid.
Alguses põhines repertuaar peamiselt klassikalistel süžeeballettidel. Hiljem lisandusid Soome koreograafide teosed ning nüüdisaegsed ja kaasaegsed lavastused. Nii kujunes trupp tugevalt vene eeskujude mõjul loodud lavastusest ansambliks, mis ühendas rahvusvahelised balletitraditsioonid Soome teemade ja uute koreograafiliste vormidega. Organisatsiooniliselt kuulub see tänapäeval Finnische Nationaloper ja Finnisches Nationalballett koosseisu; need tegutsevad Helsingis asuvas ooperimajas.
Juubeli ajalise määratluse seisukohalt oli määrav 1922. aasta esimene hooaeg. Seetõttu pakkus sajanda aastapäeva tähistamine selgelt määratletava põhjuse riikliku mälestusmündi väljaandmiseks. Samal ajal sümboliseerib trupp professionaalse tantsu institutsionaliseerumist Soomes. Asjaolu, et kujutatud ei ole ühtki konkreetset lavateost ega ajaloolist tantsijaisiksust, võib mõista viitena kunstivormile ja selle arengule tervikuna.
Kasulik teave
See KMS sisaldab kõiki seitset käibemünti 1 sendist kuni 1 euroni ning kolme 2022. aasta 2-€-mälestusmünti „100 aastat Finnisches Nationalballett“ (CC431), „35 aastat Erasmuse programmi“ (CC449) ja „Kliimauuringud Soomes“ (CC470), nimiväärtus: 7,88 €.



