Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 426 2021
Coincard
UNC/BU
Coincard
Slovakkia · Alexander Dubčeki 100. sünniaastapäev
Tiraaž5 000
Väljalaskehind7,70 €
Väljalaskekuupäev26. nov 2021
PakendCoincard
ÄärekiriSLOVENSKÁ REPUBLIKA + ★ + pärnaleht + ★
Turuhind13,00 €
Väljalaske puhul
Mälestusmünt tähistab slovaki tipppoliitiku Alexander Dubčeki 100. sünniaastapäeva, kelle jõupingutused liberaalsete reformide nimel Tšehhoslovakkias said 1968. aastal tuntuks Praha kevadena. Motiivil on vasakule suunatud Dubčeki portree ning tema nimi ja eluaastad „1921“ ja „1992“. Lisaks on kujutatud kiri „SLOVENSKO“ ja Euroopa lipu kaksteist tähte.
Motiiv
Mündil on kujutatud vasakule vaatavat Slovakkia tipppoliitiku Alexander Dubčeki portreed, kelle püüded viia Tšehhoslovakkias 1968. aastal ellu liberaalseid reforme said hiljem tuntuks Praha kevadena. Mündi siseosa vasakus servas on väljaandjariigi nimi „SLOVENSKO“. Alumises osas katab portreed nimi „Alexander Dubček“ (üleval eesnimi, selle all perekonnanimi) ning selle all on samuti üksteise kohal sünniaasta „1921“ ja surma-aasta „1992“. Mündi siseosa paremas servas on väljaandmisaasta „2021“ ning selle all Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus „MK“ kahe vermimisvormi vahel. Alumises paremas servas on näha kujundaja Branislav Ronai stiliseeritud initsiaalid „BR“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Alexander Dubček kasvas osaliselt Nõukogude Liidus ning ühines Teise maailmasõja ajal vastupanuliikumisega Saksa riigiga liitunud Slovakkia režiimi vastu. Ta osales 1944. aasta Slovakkia rahvusülestõusus ja tegi pärast sõda karjääri Kommunistische Partei der Tschechoslowakei ridades. 1968. aasta jaanuaris sai ta Antonín Novotný asemel Kommunistische Partei der Tschechoslowakei esimeseks sekretäriks.
Dubčeki juhtimisel töötati välja reformiprogramm, mida seostatakse sageli väljendiga „sotsialism inimnäoga“. Kommunistlik Partei pidi säilitama oma juhtiva positsiooni, samal ajal nähti aga ette suuremat sõna- ja ajakirjandusvabadust, majanduse osalist detsentraliseerimist ning elanikkonna suuremat osalust. Tsensuuri leevendati ning avalikkuses algas ulatuslik arutelu poliitika, kultuuri ja stalinistliku mineviku üle. Sellesse aega langes ka riigi ümberkorraldamine Tšehhi ja Slovaki liiduvabariigist koosnevaks föderatsiooniks.
Nõukogude juhtkond ja mitu sellega liitunud valitsust nägid selles ohtu idabloki poliitilisele korrale. 21. augusti 1968. aasta öösel tungisid Varssavi pakti väed Tšehhoslovakkiasse. Dubček ja teised poliitikud arreteeriti ning viidi Moskvasse. Seal pidid nad nõustuma protokolliga, mis pani aluse reformide järkjärgulisele tagasivõtmisele. 1969. aastal asendas Dubčeki Gustáv Husák; hiljem kaotas ta oma parteiametid ja heideti parteist välja. Seejärel töötas ta väljaspool avalikku poliitilist elu.
1989. aasta pöördeliste sündmuste ajal naasis Dubček poliitilisele areenile. Pärast Sametrevolutsiooni sai temast Tšehhoslovakkia Föderaalassamblee esimees. Sellega kehastas ta seost 1968. aasta ebaõnnestunud reformikatse ja kommunistliku võimu lõpu vahel. Slovakkia jaoks lisandus sellele asjaolu, et Slovakkia poliitikuna oli ta seisnud ühise Tšehhoslovakkia riigi eesotsas. See kahekordne ajalooline seos selgitab tema valimist rahvusliku mündimotiivina.
Dubčeki juhtimisel töötati välja reformiprogramm, mida seostatakse sageli väljendiga „sotsialism inimnäoga“. Kommunistlik Partei pidi säilitama oma juhtiva positsiooni, samal ajal nähti aga ette suuremat sõna- ja ajakirjandusvabadust, majanduse osalist detsentraliseerimist ning elanikkonna suuremat osalust. Tsensuuri leevendati ning avalikkuses algas ulatuslik arutelu poliitika, kultuuri ja stalinistliku mineviku üle. Sellesse aega langes ka riigi ümberkorraldamine Tšehhi ja Slovaki liiduvabariigist koosnevaks föderatsiooniks.
Nõukogude juhtkond ja mitu sellega liitunud valitsust nägid selles ohtu idabloki poliitilisele korrale. 21. augusti 1968. aasta öösel tungisid Varssavi pakti väed Tšehhoslovakkiasse. Dubček ja teised poliitikud arreteeriti ning viidi Moskvasse. Seal pidid nad nõustuma protokolliga, mis pani aluse reformide järkjärgulisele tagasivõtmisele. 1969. aastal asendas Dubčeki Gustáv Husák; hiljem kaotas ta oma parteiametid ja heideti parteist välja. Seejärel töötas ta väljaspool avalikku poliitilist elu.
1989. aasta pöördeliste sündmuste ajal naasis Dubček poliitilisele areenile. Pärast Sametrevolutsiooni sai temast Tšehhoslovakkia Föderaalassamblee esimees. Sellega kehastas ta seost 1968. aasta ebaõnnestunud reformikatse ja kommunistliku võimu lõpu vahel. Slovakkia jaoks lisandus sellele asjaolu, et Slovakkia poliitikuna oli ta seisnud ühise Tšehhoslovakkia riigi eesotsas. See kahekordne ajalooline seos selgitab tema valimist rahvusliku mündimotiivina.