Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 414 2021
Coincard
UNC/BU Niederländisch
Coincard – hollandi versioon
Belgia · Belgia-Luksemburgi majandusliidu (BLEU) asutamise 100. aastapäev
Tiraaž75 000
Väljalaskehind10,00 €
Väljalaskekuupäev7. juuli 2021
PakendCoincard
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind12,90 €
Allika tiraažiandmed: Gesamt 150.000 · 1:1 auf NL/FR geteilt
Väljalaske puhul
Münt tähistab Belgia ja Luksemburgi majandusliidu (BLEU) asutamise 100. aastapäeva. See 1921. aastal kokku lepitud tolli- ja rahaliit loodi mõlema riigi koostöö ja lõimumise tugevdamiseks. Motiivil on kujutatud Belgia kuninga Philippe I ja Luksemburgi suurhertsogi Henri portreed, mõlema riigi piirjooni, kirja „ECONOMIC UNION“ ning aastaarve 1921 ja 2021. Lisaks on kujutatud mündikunstniku Luc Luycxi initsiaale LL.
Motiiv
Majandusliit oli tolli- ja rahaliit, mille eesmärk oli tugevdada kahe riigi vahelist koostööd ja integratsiooni. 25. juulil 1921 allkirjastati leping esialgu 50 aastaks. Seejärel allkirjastati mitu täiendavat protokolli, et majandusliitu pikemaks ajaks säilitada. Viimase protokolli allkirjastasid mõlemad riigid 18. detsembril 2002.
Riiklikul mündiküljel on Belgia kuninga Philippe I ja Luksemburgi suurhertsogi Henri portreed. Samuti on kujutatud mõlemat riiki ning näha on kiri ECONOMIC UNION. Sisemise mündiringi allservas paiknevad aastaarvud 1921 ja 2021. Kuna mündid vermib Hollandi Kuninglik Rahapaja, on all kujutatud ka Utrechti rahapaja tunnus, Hermese sau, ning Belgia naismündimeistri tunnusena Herzele omavalitsuse vapp. Lisaks on näha mündi kujundaja Luc Luycxi initsiaalid LL. Välimisel mündiringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Riiklikul mündiküljel on Belgia kuninga Philippe I ja Luksemburgi suurhertsogi Henri portreed. Samuti on kujutatud mõlemat riiki ning näha on kiri ECONOMIC UNION. Sisemise mündiringi allservas paiknevad aastaarvud 1921 ja 2021. Kuna mündid vermib Hollandi Kuninglik Rahapaja, on all kujutatud ka Utrechti rahapaja tunnus, Hermese sau, ning Belgia naismündimeistri tunnusena Herzele omavalitsuse vapp. Lisaks on näha mündi kujundaja Luc Luycxi initsiaalid LL. Välimisel mündiringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Pärast Esimest maailmasõda pidi Luksemburg oma majanduslikku suunitlust ümber korraldama. Alates 19. sajandist kuulus suurhertsogiriik Preisimaa või Saksa keisririigi kujundatud tolliliitu. See ühendus lõppes sõja tagajärjel. Luksemburgis 1919. aastal toimunud referendumil pooldas enamus majanduslikku lähenemist Prantsusmaale. Kuna sellest ei sündinud vastavat kokkulepet, alustas Luksemburg läbirääkimisi Belgiaga.
Seejärel loodud liit moodustas ühtse tollipiiriga ühise majandusruumi. Kahe riigi vahel võisid kaubad üldjuhul liikuda ilma sisetollimaksudeta; kolmandate riikide suhtes kehtisid kooskõlastatud tollireeglid. Ka tollitulud jaotati kokkulepitud reeglite alusel. Rahapoliitika valdkonnas seoti Luksemburgi frank kindlalt Belgia frangiga. Belgia pangatähed ja mündid olid Luksemburgis igapäevaelus laialt levinud. Luksemburg säilitas siiski oma valuuta ja lasi välja oma münte. See asümmeetriline ülesehitus peegeldas kahe majanduse väga erinevat suurust.
Kahepoolne koostöö jätkus kõrvuti hilisemate lõimumisvormidega. Belgia ja Luksemburg leppisid Teise maailmasõja ajal koos Madalmaadega kokku Beneluxi tolliliidus, mis rakendati pärast sõja lõppu. Mõlemad riigid kuulusid seejärel ka Euroopa ühenduste asutajaliikmete hulka. Majandusliit ei olnud seega Beneluxi ega Euroopa integratsiooni asendus, vaid jäi täiendavaks raamistikuks Belgia ja Luksemburgi vahelisele kooskõlastusele. Euro kasutuselevõtuga kadus senine kahe frangi vaheline seotus, kuid institutsionaalset koostööd jätkati.
Kuningas Philippe on alates 2013. aastast Belgia riigipea ja suurhertsog Henri alates 2000. aastast Luksemburgi riigipea. Mõlemad täidavad oma ülesandeid parlamentaarsete monarhiate raames. Nende ühine kujutamine viitab seetõttu kokkuleppes osalevate riikide rollile. Mündi väljalaskmiseks sobis aastapäev, sest liit püsis mitme poliitilise ja rahandusajaloolise ajastu vältel ning kuulub samal ajal mõlema tänapäevase euroala riigi majandusliku põimumise ajalukku.
Seejärel loodud liit moodustas ühtse tollipiiriga ühise majandusruumi. Kahe riigi vahel võisid kaubad üldjuhul liikuda ilma sisetollimaksudeta; kolmandate riikide suhtes kehtisid kooskõlastatud tollireeglid. Ka tollitulud jaotati kokkulepitud reeglite alusel. Rahapoliitika valdkonnas seoti Luksemburgi frank kindlalt Belgia frangiga. Belgia pangatähed ja mündid olid Luksemburgis igapäevaelus laialt levinud. Luksemburg säilitas siiski oma valuuta ja lasi välja oma münte. See asümmeetriline ülesehitus peegeldas kahe majanduse väga erinevat suurust.
Kahepoolne koostöö jätkus kõrvuti hilisemate lõimumisvormidega. Belgia ja Luksemburg leppisid Teise maailmasõja ajal koos Madalmaadega kokku Beneluxi tolliliidus, mis rakendati pärast sõja lõppu. Mõlemad riigid kuulusid seejärel ka Euroopa ühenduste asutajaliikmete hulka. Majandusliit ei olnud seega Beneluxi ega Euroopa integratsiooni asendus, vaid jäi täiendavaks raamistikuks Belgia ja Luksemburgi vahelisele kooskõlastusele. Euro kasutuselevõtuga kadus senine kahe frangi vaheline seotus, kuid institutsionaalset koostööd jätkati.
Kuningas Philippe on alates 2013. aastast Belgia riigipea ja suurhertsog Henri alates 2000. aastast Luksemburgi riigipea. Mõlemad täidavad oma ülesandeid parlamentaarsete monarhiate raames. Nende ühine kujutamine viitab seetõttu kokkuleppes osalevate riikide rollile. Mündi väljalaskmiseks sobis aastapäev, sest liit püsis mitme poliitilise ja rahandusajaloolise ajastu vältel ning kuulub samal ajal mõlema tänapäevase euroala riigi majandusliku põimumise ajalukku.