2 eurot mündiläige – R.

Suurhertsog Jean sündis 1921. aastal hilisema suurhertsoginna Charlotte’i ja prints Felix von Bourbon-Parma vanima pojana. Teise maailmasõja ajal, kui Saksamaa okupeeris Luxembourgi, läks suurhertsogi perekond eksiili. Jean astus 1942. aastal Briti rügementi Irish Guards, sai ohvitseriväljaõppe ning osales pärast liitlaste dessanti Normandias edasitungil läbi Lääne-Euroopa. 1944. aasta septembris naasis ta koos liitlasvägedega vabastatud Luxembourgi. See sõjakogemus kujundas tema avalikku mainet ja hilisemat rolli riigipeana.

Juba 1961. aastal võttis Jean oma ema asemikuna üle tema ülesanded. Pärast ema troonist loobumist sai temast 1964. aastal suurhertsog. Luxemburg on konstitutsiooniline monarhia; poliitilised otsused langetavad valitsus ja parlament, suurhertsog täidab peamiselt riigiõiguslikke ja esindusülesandeid. Jeani valitsemisaeg langes põhjalike muutuste perioodi. Traditsiooniline terasetööstus kaotas oma tähtsust, samal ajal kujunes Luxemburgist rahvusvaheline finantskeskus ja Euroopa institutsioonide asukoht. Ühtlasi osales riik Euroopa ühenduste ja hiljem Euroopa Liidu ülesehitamises.

2000. aastal loobus Jean troonist oma vanima poja Henri kasuks. Sellega järgis ta oma ema eeskuju, kes oli samuti oma eluajal trooni järgmisele põlvkonnale üle andnud. Jean suri 2019. aastal 98 aasta vanuselt.

Ümmargune sünnipäev andis Luxemburgile võimaluse meenutada Jeani elulugu, ametiaega ja suurhertsogiriigi dünastilist järjepidevust. Jeani ja Henri ühine kujutamine viitab seejuures üleminekule Nassau-Weilburgi koja kahe põlvkonna vahel. Seos pealinnaga loob ühtlasi sideme valitsejaperekonna ja riigi vahel, mille nimi tähistab nii maad kui ka selle pealinna.