Malta · Sari: eelajaloolised paigad, Skorba templid

Väljalaskekuupäev24. juuli 2020

Kogutiraaž180 000

ELi maksimum170 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ✠✠ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi suunaga

Pealdis a olev tekstSKORBA TEMPLES 3600-2500 BC / MALTA / 2020

DisainerNoel Galea Bason

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Münt meenutab Skorba eelajaloolisi templeid, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Motiivil on kujutatud kahte kõrvuti paiknevat templit Zebbieghi lähedal Malta loodeosas, mis ehitati märksa vanemale asulale. Ülal on kiri „SKORBA TEMPLES 3600-2500 BC“, all „MALTA“ ja „2020“. Leiukoht võimaldas arheoloogidel kindlaks teha Malta eelajalooliste kultuuride järgnevuse ning dateerida saarte esimese asustamise umbes aastasse 5 000 eKr.

Motiiv

Mündimotiivil on kujutatud Skorba, eelajaloolist templit Malta loodeosas Zebbieghi asula lähedal. Tegemist on kahe kõrvuti ehitatud templiga. Need ehitati palju vanemale asulale, mis avastati templikompleksist väljaspool. Skorbal ei ole teiste Malta saarte templite monumentaalsust. Sellest hoolimata on paik väga oluline, kuna arheoloogidel õnnestus kindlaks määrata Malta eelajalooline kultuuriline järgnevus ning teha kindlaks, et saared olid esimest korda asustatud umbes 5 000 eKr. Mündimotiivi kohal on kiri „SKORBA TEMPLID 3600–2500 eKr“. All on väljaandjariigi nimi „MALTA“ ja väljaandmisaasta „2020“.

Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Skorba kuulub Malta templikultuuri konteksti, mis kujunes neoliitikumi ajal. Maltale ja Gozole rajati sel ajal suurtest paekiviplokkidest eraldiseisvaid ehitisi, millel oli mitu poolringikujulist kambrit. Nende täpne funktsioon ei ole lõplikult selge. Altarite, loomaluude ja väikeste kujukeste leiud viitavad sellele, et neid kasutati ühiste rituaalide läbiviimiseks. Samal ajal kuulusid need ühiskonda, kus tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega ning peeti püsiasulaid.

Skorba suhteliselt madalad müürijäänused annavad selliste ehitiste algsest väljanägemisest vähem aimu kui paremini säilinud templid. Teaduse jaoks on aga eriti väärtuslikud müüride all ja kõrval säilinud asustuskihid. Briti arheoloogi David H. Trumpi juhtimisel 1960. aastate alguses toimunud väljakaevamistel tulid päevavalgele eri ajajärkudest pärinevad hurtsikute jäänused, tuleasemed, tööriistad, luud ja keraamika. Nende kihtide järgnevuse põhjal sai jälgida muutusi keraamika vormides ja valmistamistehnikates.

Leiukoha järgi nimetati kultuurifaasid „Grey Skorba“ ja „Red Skorba“. Need nimetused viitavad iseloomulikule hallile ja vastavalt punase kattega keraamikale. Need kuuluvad aega enne suurte templirajatiste ehitamist ning täidavad lünga varaseimate põlluharijate kogukondade ja hilisema templikultuuri vahel. Seetõttu on Skorba oluline pidepunkt teiste Malta eelajalooliste leiukohtade kronoloogilisel dateerimisel.

See paik kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva saripaiga „Malta megaliittemplid“ koosseisu. Esialgu hõlmas see Ġgantija kompleksi, hiljem laiendati seda Malta teiste templipaikadega. 2020. aasta mündiväljaanne kuulub samuti Malta sarja, milles tutvustati järjestikku saareriigi eelajaloolisi paiku. Varem olid muu hulgas esile tõstetud Ġgantija, Ħaġar Qim, Mnajdra ja Ta’ Ħaġrat. Skorba valikut põhjendavad seega nii selle koht maailmapärandi hulgas kui ka tähtsus Malta arheoloogilise kronoloogia seisukohalt.