2 eurot briljantlõige/BU

Traakia on ajalooline piirkond Kagu-Euroopas, mis tänapäeval jaguneb Bulgaaria, Kreeka ja Türgi vahel. Kreeka osa nimetatakse Lääne-Traakiaks ning see hõlmab tänapäeva piirkondi Xanthi, Rodopi ja Evros. Seega ei puudutanud 1920. aasta Lääne-Traakia liitmine kogu ajaloolist Traakiat.

Lääne-Traakia kuulus sajandeid Osmanite riiki. Balkani sõdade tagajärjel läks piirkond 1913. aastal Bulgaaria võimu alla. Kuna Bulgaaria oli Esimeses maailmasõjas võidelnud Keskriikide poolel, pidi ta pärast lüüasaamist Neuilly rahulepingu kohaselt Lääne-Traakiast loobuma. Piirkonda haldasid esialgu liitlastest võitjariigid. San Remo konverentsil otsustati 1920. aastal anda see Kreekale; sama aasta mais sisenesid piirkonda Kreeka väed. Järgnenud rahulepped kinnitasid piirkonna kuulumist Kreekale.

Mõnda aega nõudis Kreeka endale ka Ida-Traakiat. Pärast Kreeka-Türgi sõda pidi ta sellest piirkonnast siiski loobuma. Lausanne’i leping määras 1923. aastal lõpuks kindlaks tänapäevani kehtiva piiri Türgiga. Lääne-Traakia jäi etniliselt ja usuliselt kirjukst piirkonnaks. Erinevalt enamikust Kreeka ja Türgi õigeusklikest kristlastest ning moslemitest jäeti Lääne-Traakia moslemirahvastik kahe riigi vahelisest kohustuslikust rahvastikuvahetusest välja. Selle vähemusstaatust reguleeriti samuti Lausanne’is.

Abdera, mille antiiksele mündimotiivile kujundus toetub, oli Traakia Egeuse mere rannikul asunud Kreeka polüs. Linn tegeles kaubandusega ja lasi välja oma münte; greif oli seejuures linna tunnusmärk. Abderaga seostatakse ka antiikmõtlejaid Demokritost ja Protagorast. Mündikujutise kasutamine seob piirkonna tänapäevase riikliku kuuluvuse selle kreekakeelse antiikse minevikuga.

Väljalaske ajendiks oli Lääne-Traakia liitmise riiklikult tähistatud aastapäev. Motiiv seob selle poliitilise mälestustähtpäeva piirkonna antiikajalooga, tõstmata keskmesse sõjalist või poliitilist portreed.