Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 373 2020
Coincard
UNC/BU
Coincard
Läti · Latgale keraamika
Tiraaž5 000
Väljalaskehind7,90 €
Väljalaskekuupäev5. juuni 2020
PakendCoincard
ÄärekiriDIEVS ★ SVĒTĪ ★ LATVIJU
Turuhind90,00 €
Väljalaske puhul
Münt on pühendatud Latgale keraamikale, mis oli kunagi levinud Latgales ja Kuramaal, kuid mida viljeleti põlvkondade kaupa edasi ainult Latgales ning mis kuulub Läti kultuurikaanonisse. Motiivil on savist küünlajalg kui tüüpiline Latgale keraamika näide ning pealdised „LATGALES KERAMIKA“ ja „LATVIJA“.
Motiiv
Münt on pühendatud Latgale keraamikale. Traditsiooniline keraamika oli pikka aega levinud kahes piirkonnas, Latgales ja Kuramaal, kuid säilis lõpuks ainult Latgales, kus seda anti edasi põlvest põlve. Latgale keraamika kuulub ka Läti kultuurikaanonisse. Mündil on kujutatud tüüpiline näide Latgale keraamikast — savist küünlajalg. Mündil on kiri „LATGALES KERAMIKA“ (Latgale keraamika), riigi nimi „LATVIJA“ ning vermimisaasta „2020“. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Latgale on Läti idaosas asuv ajalooline kultuuripiirkond. Pika kuulumise tõttu Poola-Leedu võimupiirkonda kujunesid seal eripärad, mis eristavad piirkonda Läti teistest osadest. Nende hulka kuuluvad katoliikluse tugev mõju ja latgali kirjakeel. Keraamika on selle piirkondliku identiteedi veel üks väljendus.
Käsitöö aluseks olid kohalikud savivarud ja talumajapidamiste vajadused. Potikedral valmistati keetmiseks, säilitamiseks ja serveerimiseks mõeldud anumaid, sealhulgas potte, kausse, kruuse ja piimakannusid. Lisaks valmistasid pottsepad küünlajalgu, piibusid ja dekoratiivesemeid. Vormid kujundati mitte ainult välimuse, vaid eelkõige praktilise otstarbe järgi. Kaunistusi võidi sisse kraapida, peale asetada või glasuuridega esile tõsta. Sageli esinevad pruunid, rohelised või kollakad toonid.
Eriline tehnika on mustpõletamine. Selle käigus piiratakse põletamise lõpuosas ahju hapnikuvarustust tugevasti. Suits tungib savisse ja annab anumatele tumeda kuni musta pinna. Teised esemed glasuuritakse ja põletatakse seejärel uuesti. Kuna tulemust mõjutavad põletusrežiim, glasuur ja savi omadused, põhines valmistamine suurel määral edasiantud kogemustel.
Teadmisi anti sageli edasi perekondades ja kohalikes töökodades. 20. sajandil aitasid üksikud meistrid ja töökodade ühendused kaasa sellele, et käsitöö sai tuntuks ka väljaspool oma algset talumajanduslikku kasutust. Nii arenes keraamika tarbeesemest ühtlasi kollektsioneerimis- ja näituseobjektiks. Latgales tutvustatakse seda jätkuvalt töökodades, muuseumides, demonstratsioonidel ja koolituskursustel.
Mündi väljaandmise aluseks ei olnud konkreetne ajalooline tähtpäev. Pigem tunnustab see elavat piirkondlikku käsitöötraditsiooni Läti kultuurilise mitmekesisuse osana. Igapäevase keraamilise eseme valik seab keskmesse mitte ühe isiku ega ühekordse sündmuse, vaid käsitööalased teadmised ja nende edasiandmise.
Käsitöö aluseks olid kohalikud savivarud ja talumajapidamiste vajadused. Potikedral valmistati keetmiseks, säilitamiseks ja serveerimiseks mõeldud anumaid, sealhulgas potte, kausse, kruuse ja piimakannusid. Lisaks valmistasid pottsepad küünlajalgu, piibusid ja dekoratiivesemeid. Vormid kujundati mitte ainult välimuse, vaid eelkõige praktilise otstarbe järgi. Kaunistusi võidi sisse kraapida, peale asetada või glasuuridega esile tõsta. Sageli esinevad pruunid, rohelised või kollakad toonid.
Eriline tehnika on mustpõletamine. Selle käigus piiratakse põletamise lõpuosas ahju hapnikuvarustust tugevasti. Suits tungib savisse ja annab anumatele tumeda kuni musta pinna. Teised esemed glasuuritakse ja põletatakse seejärel uuesti. Kuna tulemust mõjutavad põletusrežiim, glasuur ja savi omadused, põhines valmistamine suurel määral edasiantud kogemustel.
Teadmisi anti sageli edasi perekondades ja kohalikes töökodades. 20. sajandil aitasid üksikud meistrid ja töökodade ühendused kaasa sellele, et käsitöö sai tuntuks ka väljaspool oma algset talumajanduslikku kasutust. Nii arenes keraamika tarbeesemest ühtlasi kollektsioneerimis- ja näituseobjektiks. Latgales tutvustatakse seda jätkuvalt töökodades, muuseumides, demonstratsioonidel ja koolituskursustel.
Mündi väljaandmise aluseks ei olnud konkreetne ajalooline tähtpäev. Pigem tunnustab see elavat piirkondlikku käsitöötraditsiooni Läti kultuurilise mitmekesisuse osana. Igapäevase keraamilise eseme valik seab keskmesse mitte ühe isiku ega ühekordse sündmuse, vaid käsitööalased teadmised ja nende edasiandmise.