Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 369 2020
2-eurone münt
UNC/BU Põhimünt Panga väljalase
2 eurot briljantlõige/BU
Eesti · Tartu rahulepingu 100. aastapäev
Tiraaž990 000
Väljalaskekuupäev1. veebr 2020
ÄärekiriEESTI × 2, vaheldumisi püst- ja tagurpidi, punktidega eraldatud
Turuhind4,50 €
Väljalaske puhul
Münt meenutab Tartu rahu 100. aastapäeva. 1920. aastal Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahuleping lõpetas Vabadussõja ja määras kindlaks Eesti idapiiri. Kujutisel on puu, mille oksad on põimunud kirjaga „TARTU RAHU“ („Tartu rahuleping“); alumisel serval on kiri „EESTI“.
Motiiv
1920. aasta 2. veebruaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel allkirjastatud rahuleping määras kindlaks Eesti idapiiri ja lõpetas sellega Vabadussõja.
Motiivil on kujutatud puu, mille oksad põimuvad kirjaga TARTU RAHU („Tartu rahuleping“). Motiivi alumises servas on märgitud riigi nimi „EESTI“ ja väljaandmiskuupäev „2. veebruar 2020“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Motiivil on kujutatud puu, mille oksad põimuvad kirjaga TARTU RAHU („Tartu rahuleping“). Motiivi alumises servas on märgitud riigi nimi „EESTI“ ja väljaandmiskuupäev „2. veebruar 2020“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Pärast Vene keisririigi lagunemist ja Esimese maailmasõja ajal kuulutas Eesti 24. veebruaril 1918 välja riikliku iseseisvuse. Esialgu järgnes siiski Saksa okupatsioon. Kui Saksa väed pärast 1918. aasta novembris sõlmitud vaherahu tagasi tõmbusid, ründas Punaarmee Eestit. Sellest puhkenud sõda oli ühtlasi osa Balti piirkonna konfliktidest ja Venemaa kodusõjast. Eesti relvajõud said muu hulgas toetust Soome vabatahtlikelt ja Briti laevastikuüksuselt.
Läbirääkimised Nõukogude Venemaaga toimusid Tartus, mille ajalooline saksakeelne nimi on Dorpat. Eesti delegatsiooni juhtis jurist ja poliitik Jaan Poska, Nõukogude Venemaa delegatsiooni Adolf Joffe. Lepingu sõlmimisele eelnes Punaarmee sõjaline tagasilöök ja vaherahu, mis jõustus 1920. aasta jaanuari alguses.
Lepingus tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust õiguslikult ja loobus varasematest suveräänsusnõuetest tsaaririigi ajast. Lisaks territoriaalsetele küsimustele reguleeris kokkulepe muu hulgas majandus- ja finantsküsimusi, elanike tagasipöördumist ning kultuuriväärtuste ja arhiivimaterjalide tagastamist. Nii sai mõni aasta varem välja kuulutatud vabariik lepingulise aluse oma rahvusvahelistele suhetele. Eesti sai 1921. aastal Rahvasteliidu liikmeks.
Leping omandas erilise poliitilise tähenduse pärast Eesti Nõukogude okupatsiooni ja annekteerimist 1940. aastal. Eesti riigiõigusliku käsituse kohaselt jätkas vabariik õiguslikult eksisteerimist, sest annekteerimine toimus sunniviisiliselt. Sellele riikliku järjepidevuse käsitusele tugines ka iseseisvuse taastamine 1991. aastal. Lepingus kokku lepitud piirijoon ei vasta siiski täielikult Eesti ja Venemaa praegusele tegelikule piirile.
Aastapäeva valik viitab seega mitte üksnes sõja lõpule, vaid ka Eesti riigi- ja õigusliku käsituse aluseks olevale dokumendile. Sama seost rõhutab ka väljalaske kuupäeva langemine allkirjastamise kalendripäevale.
Läbirääkimised Nõukogude Venemaaga toimusid Tartus, mille ajalooline saksakeelne nimi on Dorpat. Eesti delegatsiooni juhtis jurist ja poliitik Jaan Poska, Nõukogude Venemaa delegatsiooni Adolf Joffe. Lepingu sõlmimisele eelnes Punaarmee sõjaline tagasilöök ja vaherahu, mis jõustus 1920. aasta jaanuari alguses.
Lepingus tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust õiguslikult ja loobus varasematest suveräänsusnõuetest tsaaririigi ajast. Lisaks territoriaalsetele küsimustele reguleeris kokkulepe muu hulgas majandus- ja finantsküsimusi, elanike tagasipöördumist ning kultuuriväärtuste ja arhiivimaterjalide tagastamist. Nii sai mõni aasta varem välja kuulutatud vabariik lepingulise aluse oma rahvusvahelistele suhetele. Eesti sai 1921. aastal Rahvasteliidu liikmeks.
Leping omandas erilise poliitilise tähenduse pärast Eesti Nõukogude okupatsiooni ja annekteerimist 1940. aastal. Eesti riigiõigusliku käsituse kohaselt jätkas vabariik õiguslikult eksisteerimist, sest annekteerimine toimus sunniviisiliselt. Sellele riikliku järjepidevuse käsitusele tugines ka iseseisvuse taastamine 1991. aastal. Lepingus kokku lepitud piirijoon ei vasta siiski täielikult Eesti ja Venemaa praegusele tegelikule piirile.
Aastapäeva valik viitab seega mitte üksnes sõja lõpule, vaid ka Eesti riigi- ja õigusliku käsituse aluseks olevale dokumendile. Sama seost rõhutab ka väljalaske kuupäeva langemine allkirjastamise kalendripäevale.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi