2 eurot PP

Universität Ljubljana kujunes pärast Esimese maailmasõja lõppu ja Austria-Ungari lagunemist. Tänapäeva Sloveenia ala sai 1918. aastal vastloodud Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi osaks. Seni pidid paljud Sloveenia üliõpilased täieliku kõrghariduse omandamiseks suunduma sellistesse linnadesse nagu Viin, Graz või Praha. Sloveenikeelse õppe- ja teaduskeelega ülikooli rajamine oli seetõttu juba kaua olnud Sloveenia poliitikute ja haritlaste eesmärk.

Akadeemilise hariduse eelkäijaid oli Ljubljanas juba varasematel sajanditel, nende hulgas filosoofia- ja teoloogiaõpe jesuiitide kolleegiumis ning kõrgkoolid Prantsuse halduse ajal Illüüria provintsides. Mitme teaduskonna ja iseseisva staatusega ülikool rajati siiski alles 1919. aastal. Selle asutamisvaldkondade hulka kuulusid teoloogia, õigusteadus, filosoofia, tehnika ja meditsiin. Esimese loengu pidas keeleteadlane Fran Ramovš 3. detsembril 1919; see käsitles sloveeni keele ajaloolist grammatikat.

Uus kõrgkool oli tihedalt seotud sloveenikeelse teaduse ülesehitamisega. Paljude erialade jaoks tuli välja töötada sloveenikeelne terminoloogia ning koostada õpikuid ja teaduspublikatsioone. Samal ajal koolitas ülikool spetsialiste halduse, koolide, õigusemõistmise, meditsiini ja tehnikaerialade tarvis. Nii sai sellest Sloveenia kultuuri- ja riigielu keskne institutsioon.

20. sajandi jooksul kujundati ülikooli korduvalt ümber ning seda laiendati uute teaduskondade ja akadeemiatega. Ka pärast teiste Sloveenia kõrgkoolide asutamist jäi see riigi suurimaks ülikooliks. Sajandat aastapäeva oli seetõttu sobiv tähistada riikliku mälestussündmusena: see meenutas mitte ainult õppeasutuse rajamist, vaid ka sloveeni keele kehtestamist ülikooli õppe- ja teaduskeelena. Mündiväljaanne paigutab juubeli seega 1918. aasta järgse Sloveenia nüüdisaegsete institutsioonide arengu konteksti.