Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 358 2019
Blister
UNC/BU
Briljantse kvaliteediga blister
Prantsusmaa · Berliini müüri langemise 30. aastapäev
Tiraaž10 000
Väljalaskehind10,00 €
Väljalaskekuupäev10. okt 2019
PakendBlister
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind29,00 €
Väljalaske puhul
Münt meenutab Berliini müüri langemise 30. aastapäeva, mis tähistas külma sõja lõppu ja sillutas teed Saksamaa taasühinemisele. Motiivil on keskel avatud Berliini müür, mida läbivad rahvusvahelise leppimise sümbolitena kujutatud tuvid ja juubeldav rahvahulk. Taustal on näha Brandenburgi väravat; müüril on kiri „30 aastat Berliini müüri langemisest“.
Motiiv
Kolmkümmend aastat tagasi langes Berliner Mauer. Sellel sündmusel ei olnud tagajärgi ainult Saksa ühiskonnale, vaid ka kogu maailmale. 9. november 1989 tähistas külma sõja lõppu ning selle päeva sündmused andsid pärast aastakümneid kestnud rahvusvahelisi pingeid märku olukorra rahunemisest. Euroopa tasandil oli see esimene samm ühe Euroopa Liidu juhtiva riigi taasühinemise teel. Selle olulise muutuse pitseeris seejärel Zwei-plus-vier-Vertrag, millele kirjutas alla ka Prantsusmaa. Euroopa Liit sai kõigest ühe aastaga 16 miljonit uut kodanikku, mis oli peaaegu võrreldav uue riigi vastuvõtmise struktuurse ja majandusliku mõjuga!
Mündimotiiv kujutab keskelt avatud Berliner Mauerit, mida läbivad tuvid — rahvusvahelise leppimise sümbolid — ja juubeldav rahvahulk. Taustal on kujutatud Brandenburger Tor — Berliini kõige iseloomulikum sümbol. Ühel müüripoolel on kiri „30 aastat müüri langemisest“. Mündimotiivi alumises servas on väljalaskeaasta „2019“ ning sellest paremal väljalaskeriigi tähis „RF“ (lühend sõnadest „Prantsuse Vabariik“).
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündimotiiv kujutab keskelt avatud Berliner Mauerit, mida läbivad tuvid — rahvusvahelise leppimise sümbolid — ja juubeldav rahvahulk. Taustal on kujutatud Brandenburger Tor — Berliini kõige iseloomulikum sümbol. Ühel müüripoolel on kiri „30 aastat müüri langemisest“. Mündimotiivi alumises servas on väljalaskeaasta „2019“ ning sellest paremal väljalaskeriigi tähis „RF“ (lühend sõnadest „Prantsuse Vabariik“).
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Berliini müüri hakati rajama 13. augustil 1961. DDR-i juhtkond lasi Lääne-Berliini viivad üleminekukohad sulgeda, et takistada elanike lahkumist linna lääneosa kaudu. Tõketest ja okastraadist kujunes müüride, aedade, vahitornide ja kontrollitud piiritsoonide süsteem. Sellega sai Berlinist Euroopa poliitilise ja sõjalise jagunemise keskne sündmuspaik.
9. november 1989 ei olnud pikalt ette valmistatud piiride avamine. Sellele eelnesid DDR-is massimeeleavaldused, üha hoogustuv väljaränne ja poliitilised muutused mitmes idabloki riigis. Pressikonverentsil kuulutas SED-i poliitbüroo liige Günter Schabowski välja uue reisikorralduse. Küsimusele, millal see kehtima hakkab, vastas ta sisuliselt: kohe. Kuna piiripunktid ei olnud saanud üheselt mõistetavaid juhiseid ja üleminekukohtadesse kogunes üha rohkem inimesi, avasid piirivalvurid veel samal õhtul tõkkepuud. Müür lammutati suuremas osas alles järgnenud kuudel.
Brandenburgi värav püstitati 18. sajandi lõpul Carl Gotthard Langhansi kavandite järgi. Saksamaa jagunemise ajal paiknes see vahetult suletud piiritsoonis ja seda ei saanud tavapärase läbipääsuna kasutada. Selle asukoht muutis selle sageli kasutatud poliitiliseks sümboliks Berliini jagunemisele ja hiljem selle ületamisele.
Prantsusmaa seos selle aastapäevaga tuleneb muu hulgas tema rollist Teise maailmasõja nelja võiduriigi hulgas. Prantsusmaa allkirjastas koos kahe Saksa riigi, Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu ja Ühendkuningriigiga 2+4 lepingu. See sätestas Saksamaa ühtsuse välispoliitilised eeldused ja lõpetas nelja riigi allesjäänud õigused Saksamaa suhtes. DDR-i ühinemisega Bundesrepublikiga laienes samal ajal Euroopa ühenduste territoorium, ilma et vastu oleks võetud uut liikmesriiki. Seetõttu oli sündmusel lisaks Saksa mõõtmele ka Prantsusmaa ja kogu Euroopa poliitiline mõõde.
9. november 1989 ei olnud pikalt ette valmistatud piiride avamine. Sellele eelnesid DDR-is massimeeleavaldused, üha hoogustuv väljaränne ja poliitilised muutused mitmes idabloki riigis. Pressikonverentsil kuulutas SED-i poliitbüroo liige Günter Schabowski välja uue reisikorralduse. Küsimusele, millal see kehtima hakkab, vastas ta sisuliselt: kohe. Kuna piiripunktid ei olnud saanud üheselt mõistetavaid juhiseid ja üleminekukohtadesse kogunes üha rohkem inimesi, avasid piirivalvurid veel samal õhtul tõkkepuud. Müür lammutati suuremas osas alles järgnenud kuudel.
Brandenburgi värav püstitati 18. sajandi lõpul Carl Gotthard Langhansi kavandite järgi. Saksamaa jagunemise ajal paiknes see vahetult suletud piiritsoonis ja seda ei saanud tavapärase läbipääsuna kasutada. Selle asukoht muutis selle sageli kasutatud poliitiliseks sümboliks Berliini jagunemisele ja hiljem selle ületamisele.
Prantsusmaa seos selle aastapäevaga tuleneb muu hulgas tema rollist Teise maailmasõja nelja võiduriigi hulgas. Prantsusmaa allkirjastas koos kahe Saksa riigi, Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu ja Ühendkuningriigiga 2+4 lepingu. See sätestas Saksamaa ühtsuse välispoliitilised eeldused ja lõpetas nelja riigi allesjäänud õigused Saksamaa suhtes. DDR-i ühinemisega Bundesrepublikiga laienes samal ajal Euroopa ühenduste territoorium, ilma et vastu oleks võetud uut liikmesriiki. Seetõttu oli sündmusel lisaks Saksa mõõtmele ka Prantsusmaa ja kogu Euroopa poliitiline mõõde.