2 eurot akrüülplokis

Niinimetatud Rooma lepingud koosnesid kahest eraldi lepingust: Euroopa Majandusühenduse (EWG) asutamislepingust ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingust. Lepinguosalised olid Belgia, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Mõlemad lepingud jõustusid 1958. aasta alguses.

Nende tekkimine oli seotud Euroopa lõimumisega pärast Teist maailmasõda. Juba 1951. aastal olid samad riigid andnud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kaudu rasketööstuse kesksektorid ühise järelevalve alla. Pärast Euroopa Kaitseühenduse loomise nurjumist suunasid nad koostöö majanduslikult ja tehniliselt selgemini piiritletud valdkondadesse. Arutelusid valmistati ette Messina konverentsi ja Belgia poliitiku Paul-Henri Spaaki juhitud komitee aruandega.

EWG pidi järk-järgult looma ühise turu. Selle juurde kuulusid tollimaksude kaotamine liikmesriikide vahel, ühine välis­-tollitariif ning kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Lisaks nähti ette ühised konkurentsi-, põllumajandus- ja transpordieeskirjad. Euratom pidi koordineerima koostööd tuumaenergia rahumeelsel kasutamisel, edendama teadusuuringuid ja jälgima tuumamaterjalidega varustamist.

Lepingutega loodi kummagi ühenduse jaoks eraldi nõukogud ja komisjonid, kuid kasutati ühist parlamentaarset assambleed ja ühist kohut. Parlamentaarsest assambleest kujunes hiljem Euroopa Parlament. Tollaste kolme ühenduse eraldiseisvad täitevorganid ühendati 1967. aastal. EWG kujunes hilisemate lepingumuudatuste kaudu Euroopa Ühenduseks ja lõpuks tänapäeva Euroopa Liiduks.

2007. aasta emissioon oli euroruumi riikide esimene ühine 2-eurose mälestusmündi emissioon. See sündmus sobis ühtse motiivi aluseks, sest Rooma lepingud tähistavad nende riikide ühist institutsionaalset ja majanduslikku alust. Samal ajal sai säilitada riikide keeleversioonid ja nimed, samas kui kujunduse põhiosa jäi riikideüleselt samaks.