Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 348 2019
Coincard
UNC/BU
Coincard
Leedu · Sutartinės – Leedu rahvalaulud
Tiraaž5 000
Väljalaskehind9,00 €
Väljalaskekuupäev10. juuli 2019
PakendCoincard
ÄärekiriLAISVĖ ★ VIENYBĖ ★ GEROVĖ ★
Turuhind17,90 €
Väljalaske puhul
Mündiga tunnustatakse „Sutartinės“ – leedu mitmeosalisi laule, mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Motiivil on kujutatud lineaarseid vorme kui selle leedu rahvalaulutraditsiooni polüfoonia sümbolit: lahknevad ja taas koonduvad jooned moodustavad keerise, mida kaunistavad väikesed geomeetrilised kujundid ja loodusmotiivid. Serval on kirjed „LIETUVA“ ja „SUTARTINĖS“.
Motiiv
Kujutatud on lineaarsed motiivid, mis sümboliseerivad polüfooniat ainulaadses Leedu rahvalaulutraditsioonis „Sutartinės“. Üksteisest kaugenevad ja seejärel taas lähenevad jooned moodustavad väikeste geomeetriliste kujundite ja loodusmotiividega kaunistatud keerise. Äärt mööda paiknevad poolkaarekujuliselt tekstid „LIETUVA“ (väljalaskjariik) ja „SUTARTINĖS“ (Leedu mitmeosalised laulud) ning väljalaskeaasta „2019“. Lisaks on mündile vermitud Leedu rahapaja tähis.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Mõiste „Sutartinės“ tuleneb leedu verbist *sutarti*, mis tähendab „kokku sobima“ või „teineteisega kokkuleppele jõudma“. Need laulud pärinevad peamiselt Leedu kirdeosas asuvast Aukštaitijast. Lauluhääli ei ühendata siiski tavapärase kooriseade tähenduses ühiseks meloodiaks. Pigem kõlavad iseseisvad lühikesed meloodia- ja tekstilõigud üheaegselt või ajalise nihkega. Iseloomulikud on kitsad, kohati pingelised intervallid, korduvad vormelid, sünkoobirütmid ning häälte täpne põimumine.
Olenevalt vormist esitavad Sutartinės neid kaks, kolm või neli lauljat. Sageli vahelduvad tekstiread onomatopoeetiliste refräänidega. Ettekanne eeldab kindlat rollijaotust: osalejad peavad oma osa hoidma ja samal ajal selle täpselt teistega kooskõlastama. Lauldud vormide kõrval leidub ka instrumentaalseid vasteid, sealhulgas mitmeosaliste flöödi- ja puhkpilliansamblitega.
Tekstid kuuluvad pärimusliku elu eri valdkondadesse. Neis käsitletakse näiteks põllutöid, aastaringi, pulmi, perekonda või ajaloolisi kogemusi. Ettekandega võisid kaasneda kindlaksmääratud liigutused või sammuvad tantsuvormid. Seega ei olnud Sutartinės üksnes laulud, vaid laulu, rütmi ja ühise tegevuse ühendus.
19. ja 20. sajandi jooksul elav pärimus päritolupiirkondades taandus. Rahvaluuleuurijate üleskirjutused ning hilisem folkloorirühmade ja lauljate töö aitasid repertuaari säilitada ja seda taas esitada. Tänapäeval tutvustatakse Sutartinėsid nii piirkondlikus kontekstis kui ka kultuuriüritustel.
UNESCO kandis selle traditsiooni 2010. aastal oma nimekirja. 2019. aasta mündiväljaanne ei olnud seotud ümmarguse ajaloolise tähtpäevaga. Selle keskmes oli pigem endiselt praktiseeritav vaimse kultuuripärandi vorm ning lisaks ehitistele või ajaloolistele isikutele tõsteti riikliku mälestusmotiivina esile ka suuliselt ja muusikaliselt edasi antud traditsioon.
Olenevalt vormist esitavad Sutartinės neid kaks, kolm või neli lauljat. Sageli vahelduvad tekstiread onomatopoeetiliste refräänidega. Ettekanne eeldab kindlat rollijaotust: osalejad peavad oma osa hoidma ja samal ajal selle täpselt teistega kooskõlastama. Lauldud vormide kõrval leidub ka instrumentaalseid vasteid, sealhulgas mitmeosaliste flöödi- ja puhkpilliansamblitega.
Tekstid kuuluvad pärimusliku elu eri valdkondadesse. Neis käsitletakse näiteks põllutöid, aastaringi, pulmi, perekonda või ajaloolisi kogemusi. Ettekandega võisid kaasneda kindlaksmääratud liigutused või sammuvad tantsuvormid. Seega ei olnud Sutartinės üksnes laulud, vaid laulu, rütmi ja ühise tegevuse ühendus.
19. ja 20. sajandi jooksul elav pärimus päritolupiirkondades taandus. Rahvaluuleuurijate üleskirjutused ning hilisem folkloorirühmade ja lauljate töö aitasid repertuaari säilitada ja seda taas esitada. Tänapäeval tutvustatakse Sutartinėsid nii piirkondlikus kontekstis kui ka kultuuriüritustel.
UNESCO kandis selle traditsiooni 2010. aastal oma nimekirja. 2019. aasta mündiväljaanne ei olnud seotud ümmarguse ajaloolise tähtpäevaga. Selle keskmes oli pigem endiselt praktiseeritav vaimse kultuuripärandi vorm ning lisaks ehitistele või ajaloolistele isikutele tõsteti riikliku mälestusmotiivina esile ka suuliselt ja muusikaliselt edasi antud traditsioon.