Briljantse kvaliteediga blister

Vatikanstadti tekkimine on seotud „Rooma küsimusega“. 1870. aastal hõivasid Itaalia kuningriigi väed Rooma; sellega lõppes Kirikuriik, mille üle paavstid olid varem ilmalikku võimu teostanud. Paavst Pius IX ei tunnustanud Itaalia ühepoolselt pakutud lahendust oma staatusele. Seetõttu jäi mitme aastakümne vältel lahtiseks, kuidas kujundada õiguslikult Itaalia riigi ja Püha Tooli suhted.

Lahenduse tõid Lateraani lepingud, mis sõlmiti 11. veebruaril 1929 Püha Tooli ja Itaalia kuningriigi vahel. Püha Tooli nimel kirjutas alla kardinalriigisekretär Pietro Gasparri, Itaalia valitsuse nimel Benito Mussolini. Lepingukogum hõlmas poliitilist lepingut, konkordaati ja finantskonventsiooni. Itaalia tunnustas vastloodud väikeriigi suveräänsust. Vastutasuks tunnustas Püha Tool Itaalia kuningriiki, mille pealinn oli Rooma. Finantskokkulepe reguleeris hüvitisi Kirikiriigi kaotamise eest, konkordaat aga korraldas riigi ja katoliku kiriku suhted Itaalias.

Pius XI kodanikunimi oli Achille Ratti. Enne paavstiks valimist 1922. aastal oli ta muu hulgas Vatikani raamatukogu prefekt, paavsti diplomaat Poolas ja Milano peapiiskop. Tema pontifikaadi ajal loodi Lateraani lepingutega Vatikanstadti tänini kehtiv riigiõiguslik alus.

Lateraani basiilika ei asu Vatikanstadti piires. See on Rooma piiskopi katedraal ning Püha Tooli omandina on sellel eriline eksterritoriaalne staatus. Selle nime kannavad ka lähedal asuv Lateraani palee ja seal sõlmitud lepingud. Allakirjutamine toimus Lateraani palees; basiilika viitab mündil seega kokkuleppe asukohale ja kiriklikule seosele. Aastapäev andis põhjust meenutada Rooma küsimuse lepingulist lahendamist ning Püha Tooli tänapäevase riikliku korralduse tekkimist.