Malta · Sari: eelajaloolised paigad, Mnajdra

Väljalaskekuupäev21. juuni 2018

Kogutiraaž335 000

ELi maksimum320 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ✠✠ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi suunaga

Pealdis a olev tekstMNAJDRA / TEMPLES / 3600-2500 BC / MALTA / 2018

DisainerNoel Galea Bason

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Mälestusmündiga tunnustatakse UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvaid Mnajdra eelajaloolisi templeid. Motiivil on kujutatud kolmest templist koosnev kompleks, mille vanimad osad pärinevad ajast umbes 3600–3200 eKr. Mnajdra on tuntud oma astronoomilise orientatsiooni poolest pööripäevale ja suvisele pööripäevale; motiivi täiendavad pealdised „MNAJDRA“, „TEMPLES“ ja „3600-2500 BC“.

Motiiv

Mündi sisemisel osal on kujutatud Mnajdra eelajaloolisi templeid Maltal, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi hulka. Mnajdra eelajaloolised paigad koosnevad kolmest templist, mis paiknevad ovaalse eesväljaku ümber. Need asuvad Malta lõunarannikul, umbes 500 m kaugusel Hagar Qimist. Mnajdra on tuntud oma astronoomilise orientatsiooni poolest; lõunatempel rajati ilmselt pööripäeva ja suvise pööripäeva tähistamiseks. Kompleksi vanimad osad pärinevad umbes aastatest 3600-3200 eKr. Mündi kujutise ülemises paremas servas paiknevad üksteise all pealdised „MNAJDRA“, „TEMPLES“ ja aastaarvud „3600-2500 BC“. Mündi sisemise osa alumises vasakus servas on kujutatud emiteeriva riigi nimi „MALTA“ ja selle all väljalaskeaasta „2018“.

Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Mnajdra kuulub niinimetatud Malta templite kultuuri, mis kujunes Malta ja Gozo saartel neoliitikumis. Selle ehitised püstitasid kogukonnad, kes elasid põlluharimisest ja karjakasvatusest ning kellel puudusid metallist tööriistad. Sellest hoolimata vedasid ja töötlesid nad suuri lubjakiviplokke. Selle rahvastiku kohta ei ole kirjalikke tõendeid säilinud; seetõttu saab nende ühiskondlikku korraldust ja usulisi kujutlusi järeldada üksnes ehitusvormide, matuste ja leiumaterjali põhjal.

Malta templitele on iseloomulikud monumentaalsed sissepääsud püstistest kiviplokkidest, mille kohal paiknevad ristkivid, ning poolringikujuliste niššidega siseruumid. Kiviplaadid, altarid, loomaluud ja kujutised viitavad ühistele tseremooniatele ja ohvritalitustele. Milliseid jumalusi austati ja kuidas üksikuid ruume kasutati, ei ole siiski kindlalt teada. Tänapäeval avatud ruumid olid tõenäoliselt vähemalt osaliselt katusega kaetud. Mnajdra ehitati erinevatest kohalikest lubjakiviliikidest; eriti suure koormusega välisosade puhul kasutati kõvemat kivimit.

Malta templiehitus on osa iseseisvast saaretraditsioonist. Kuigi Vahemere piirkonna teiste kogukondadega olid kontaktid, on arhitektuuril ja sisustusel iseloomulikud kohalikud vormid. Templiperioodi lõpul see ehitustraditsioon katkes. Põhjused ei ole teada; käsitletud on keskkonna, majandusviisi või rahvastiku muutusi.

UNESCO nimekirja kandmine hõlmab mitut megaliitset templikompleksi Maltal ja Gozol, sealhulgas Ġgantija, Ħaġar Qim, Tarxien, Ta’ Ħaġrat ja Skorba. Üheskoos dokumenteerivad need arhipelaagi eelajaloolise arhitektuuri eri arenguetappe.

Münt kuulus Malta eelajalooliste paikade sarja. See algas 2016. aastal Ġantijaga ja jätkus 2017. aastal Ħaġar Qimiga. Mnajdra valik paigutas selle kompleksi seega arheoloogiliste motiivide järjendisse, mille kaudu kujutas Malta oma antiigieelset kultuuripärandit käibemüntidel.