Andorra · Andorra põhiseaduse 25. aastapäev

Kuni 1993. aastani põhines Andorra riigikord keskaegsetel valitsemisõigustel, tavaõigusel ja hilisematel institutsioonilistel reformidel. Selle lähtekohaks olid 13. sajandi lepingud, niinimetatud Pareatges. Need reguleerisid Urgelli piiskopi ja Foix' krahvi ühist valitsemist Andorra orgude üle. Ilmalikud õigused läksid hiljem üle Prantsusmaale; lõpuks hakkas Prantsusmaa president täitma teise kaasvürsti ülesandeid.

Consell General esindas hiliskeskajast alates omavalitsusi ja elanikkonda, kuid pikka aega puudus kirjalik põhiseadus koos selge võimude lahutamisega. 20. sajandil laiendati poliitilisi õigusi järk-järgult. 1981. aasta reform lõi ka iseseisva valitsuse ning eristas seeläbi valitsemisülesandeid senisest selgemalt parlamendi ülesannetest. Siiski jäid kaasvürstide, Consell General'i ja valitsuse pädevused osaliselt ebaselgeks. Ka Andorra rahvusvahelis-õiguslik seisund ei olnud täielikult reguleeritud.

Põhiseadusreform sündis Andorra esindajate ja mõlema kaasvürsti läbirääkimiste tulemusena. Sellega korraldati päranduseks saadud institutsioonid ümber, kaotamata kaasvürste. Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president jäid ühiselt riigipeadeks, kuid nende volitused sätestati põhiseaduses ja neid piirati. Riigivõim omistati Andorra rahvale. Samal ajal said parlament, valitsus ja kohtuvõim üksteisest selgelt eristatud ülesanded; põhiseaduse järgimist valvab konstitutsioonikohus.

Uus kord hõlbustas ka Andorra iseseisvat tegutsemist välissuhtluses. Juba 1993. aastal sai riik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks, järgmisel aastal ühines ta Euroopa Nõukoguga. Sellega kinnistus tema seisund suveräänse riigina rahvusvahelisel tasandil selgemalt.

Aastapäev sobis mündi teemaks, sest põhiseadus tähistab üleminekut ajalooliselt kujunenud kaasvürstivõimult nüüdisaegsele parlamentaarsele korrale. Üksikute poliitikute asemel anonüümsete kodanike kujutamine viitab seejuures põhiseadusprotsessi kollektiivsele iseloomule.