Eesti · Balti riikide ühisväljaanne: 100 aastat iseseisvust

Väljalaskekuupäev31. jaan 2018

Kogutiraaž500 000

ELi maksimum500 000

Väljaanded3

ÄärekiriEESTI × 2, vaheldumisi püst- ja tagurpidi, punktidega eraldatud

Pealdis a olev tekstEESTI / 2018

DisainerJustas Petrulis

RahapajaUAB Lietuvos monetų kalykla, Vilnius (Lithuania)

Väljalaske puhul

Münt meenutab Eesti ja Läti asutamise ning Leedu taasasutamise 100. aastapäeva. Ühine kujund kujutab kolme Balti riiki omavahel põimunud palmikuna ning viitab seega nende ühisele minevikule, olevikule ja tulevikule. Seda täiendavad 100. aastapäeva tähistav stiliseeritud number, kõigi kolme riigi heraldilised tunnused ning pealdised „EESTI“ ja „2018“.

Motiiv

Kolm Balti liikmesriiki on sümboolselt kujutatud ühe palmikuna. Neid ühendab nende ajalugu: ühine minevik, olevik ja tulevik. Samuti on kujutatud 100. aastapäeva tähistav stiliseeritud number ning kõigi kolme liikmesriigi heraldilised sümbolid. Vasakul on emiteeriva riigi nimi „EESTI“ ja paremal vermimisaasta „2018“. Mündimotiiv valiti kõigis kolmes Balti riigis toimunud avaliku hääletuse tulemusel.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Esimese maailmasõjani kuulusid Eesti ja Läti Vene impeeriumi koosseisu. Ka suurem osa Leedu asualast allus Venemaa võimule; samal ajal sai Leedu toetuda Leedu suurvürstiriigi varasemale riiklikule traditsioonile. Sõda, Saksamaa okupatsioon Baltikumis ja tsaaririigi kokkuvarisemine avasid sealsed iseseisvusliikumistele võimaluse rajada oma riigid.

Leedu Riiginõukogu kuulutas 16. veebruaril 1918 Vilniuses välja iseseisva ja demokraatliku korraga Leedu riigi taastamise. Taastamise mõiste viitab sellele, et Leedul oli juba enne Poola-Leedu jagamisi 18. sajandi lõpus iseseisev riiklik traditsioon. Eestis kuulutas maapäeva moodustatud Päästekomitee 24. veebruaril 1918 välja riikliku iseseisvuse. Läti järgnes 18. novembril 1918: pärast Saksa okupatsiooni lõppu kuulutas Läti Rahvanõukogu Riias välja vabariigi.

Ainuüksi deklaratsioonidega ei olnud iseseisvus veel kindlustatud. Järgnevatel aastatel pidid kolm riiki sõjalistes kokkupõrgetes ennast bolševistlike vägede ja teiste relvastatud jõudude vastu kaitsma. Seejärel kindlustasid nende positsiooni rahulepingud ja rahvusvaheline tunnustus. Kahe maailmasõja vahelisel ajal arendasid nad välja oma riiklikud institutsioonid, enne kui Nõukogude Liit nad 1940. aastal okupeeris ja annekteeris. Teise maailmasõja aegsele Saksa okupatsioonile järgnes taas Nõukogude võim.

Seetõttu jäi 1918. aasta mälestus tihedalt seotuks iseseisvuse taastamisega aastatel 1990 ja 1991. Eesti, Läti ja Leedu ei käsitanud toonast lahkulöömist Nõukogude Liidust õiguslikult uute riikide rajamisena, vaid 1918. aastal loodud või taastatud vabariikide taastamisena. Ühised kogemused võõrvõimu all ja koostöö iseseisvusliikumiste ajal – mida näitlikustas muu hulgas 1989. aasta „Balti kett“ – selgitavad, miks kolme riigi tähtpäevi ühiselt käsitleti.