Läti · Balti riikide ühine väljaanne: 100 aastat iseseisvust

Väljalaskekuupäev31. jaan 2018

Kogutiraaž512 000

ELi maksimum512 000

Väljaanded3

ÄärekiriDIEVS ★ SVĒTĪ ★ LATVIJU

Pealdis a olev tekstLATVIJA / 2018

DisainerJustas Petrulis

RahapajaUAB Lietuvos monetų kalykla, Vilnius (Lithuania)

Väljalaske puhul

Mälestusmünt tähistab Eesti ja Läti asutamise ning Leedu taasasutamise 100. aastapäeva. Ühine motiiv kujutab kolme Balti riiki omavahel põimunud patsina, viidates nende ühisele minevikule, olevikule ja tulevikule. Seda täiendavad 100. aastapäevale viitav stiliseeritud number, kõigi kolme riigi heraldilised sümbolid ja kiri „LATVIJA“.

Motiiv

Kolm Balti liikmesriiki on sümboolselt kujutatud ühe patsina. Neid ühendab nende ajalugu: ühine minevik, olevik ja tulevik. Samuti on kujutatud stiliseeritud number 100. aastapäeva tähistamiseks ning kõigi kolme liikmesriigi heraldilised sümbolid. Vasakul on emiteeriva riigi nimi „LATVIJA“ ja paremal emiteerimisaasta „2018“. Mündimotiiv valiti kõigis kolmes Balti riigis toimunud avaliku hääletuse tulemusena.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Kolm aastapäeva on seotud Vene impeeriumi kokkuvarisemise ja Esimese maailmasõja lõpul toimunud poliitiliste murrangutega. Balti alad olid sõja ajal osaliselt Saksa okupatsiooni all. Pärast revolutsioone Venemaal tekkis võimalus luua oma riiklik kord, kuid selle kehtestamiseks tuli esialgu võidelda nii sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt.

Leedus võttis Leedu Nõukogu 16. veebruaril 1918 vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Taasasutamisena nimetamine viitab sellele, et Leedul oli juba enne Poola-Leedu jagamisi 18. sajandi lõpul oma riiklik traditsioon. Eesti kuulutas 24. veebruaril 1918 välja oma iseseisvuse. Lätis kuulutas Läti Rahvanõukogu 18. novembril 1918 välja vabariigi. Kõigis kolmes riigis järgnesid relvastatud kokkupõrked Nõukogude Venemaa vägede ja teiste sõjaliste üksustega. Alles pärast seda said uued vabariigid kindlustuda.

Nende esimene iseseisvusperiood lõppes 1940. aastal okupatsiooni ja Nõukogude Liiduga liitmisega. Sellele järgnes Saksa okupatsioon Teise maailmasõja ajal ning seejärel taas Nõukogude võim. Balti riigid ei käsitanud enda liitmist Nõukogude Liiduga vabatahtliku ühinemisena. Glasnosti ja perestroika ajal kujunesid laiaulatuslikud iseseisvusliikumised. Ühine protestivorm oli 1989. aasta „Balti kett“, inimkett läbi Eesti, Läti ja Leedu. Riiklik iseseisvus taastati vastavalt 1990. ja 1991. aastal.

Seetõttu ei seostu ühine mündiväljaanne üksnes kolme ajaliselt lähestikku toimunud 1918. aasta riikliku aktiga, vaid ka paralleelsete kogemustega võõrvõimu, iseseisvusliikumiste ja taas saavutatud riikliku suveräänsusega. Alates 2004. aastast kuuluvad kõik kolm riiki Euroopa Liitu ja NATOsse. Mündikujundus valiti riikidevahelise konkursi tulemusel ning seejärel avaliku hääletuse teel kõigis kolmes riigis. Nii sai ühisprojekt ajaloolise tähenduse kõrval ka selgelt piiriülese iseloomu.