Saksamaa · Helmut Schmidti 100. sünniaastapäev

Helmut Schmidt oli pärit Hamburgist ja kuulus Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse (SPD). Pärast Teist maailmasõda õppis ta majandusteadust ja riigiteadusi. Üleriigiliselt sai ta tuntuks Hamburgi siselinnasenaatori ametis 1962. aasta üleujutuse ajal. Seejuures koordineeris ta politsei, abiorganisatsioonide ja Bundeswehri tegevust, kuigi tollased põhiseaduslikud alused Bundeswehri kasutamiseks riigi siseasjades ei olnud üheselt selged.

Willy Brandti valitsuses juhtis Schmidt järjest kaitse-, majandus- ja rahandusministeeriumi. Pärast Brandti tagasiastumist valiti ta 1974. aastal liidukantsleriks. Tema SPD ja FDP sotsiaal-liberaalne koalitsioon valitses majandusprobleemide perioodil, mida põhjustasid naftakriisid, kasvav tööpuudus ja suurenevad riigikulud.

Sisepoliitikas kujundas tema ametiaega eelkõige Rote Armee Fraktioni terrorism. Niinimetatud Saksa sügise ajal 1977. aastal röövisid RAF-i liikmed tööandjate ühenduse presidendi Hanns Martin Schleyeri. Samal ajal kaaperdasid Palestiina liitlasest terroristid Lufthansa lennuki „Landshut“. Liiduvabariigi valitsus keeldus vangistatud RAF-i liikmeid vabastamast; lennuki pantvangid vabastas GSG 9 Mogadishus.

Välispoliitikas panustas Schmidt koostööle Prantsusmaa presidendi Valéry Giscard d’Estaingiga. Sellest koostööst said alguse Euroopa rahasüsteemi kujunemist toetanud impulsid. Süsteemi eesmärk oli stabiliseerida Euroopa valuutade vahetuskursse ning see kujutas endast üht etappi teel hilisema rahaliiduni. Schmidt toetas ka NATO topeltotsust, mis sidus läbirääkimised Nõukogude Liiduga uute keskmaarelvade võimaliku paigutamisega. See tõi kaasa konfliktid SPD sees ja rahuliikumisega.

1982. aastal koalitsioon lagunes; Helmut Kohl vahetas Schmidti välja konstruktiivse umbusaldushääletuse teel. Seejärel tegutses Schmidt aastakümneid nädalalehe „Die Zeit“ kaasväljaandja ja poliitilise publitsistina. Mündiväljaanne ei seondu seega üksnes ümmarguse tähtpäevaga, vaid ka isikuga, kelle ametiaeg oli seotud Lääne-Saksamaa sõjajärgse ajaloo ja Euroopa koostöö kesksete küsimustega.