Läti · Piirkondade sari: Latgale piirkond

Latgale on Läti idaosa ajalooline ja kultuuriline piirkond. See ei ole iseseisev poliitiline üksus; selle identiteet põhineb eelkõige erilisel ajaloolisel arengul, usulisel kujunemisel ja keeletraditsioonil. Lisaks Latgalele peetakse ajaloolisteks piirkondadeks Vidzemet, Kurzemet ja Zemgalet, millest Läti riik koosneb.

Erinevused Läti teiste piirkondadega kujunesid eelkõige alates 17. sajandist. Samal ajal kui suured alad tänapäeva Lätist läksid Rootsi võimu alla, jäi Kagu-Liivimaa Poola-Leedu aadliriigi osaks. Poola-Leedu esimese jagamise tagajärjel läks piirkond 1772. aastal Vene keisririigi koosseisu ning arvati hiljem Vitebski kubermangu. Sellega eraldati see ka halduslikult teistest läti keelt kõnelevatest piirkondadest.

Pikaajaline Poola mõju aitas kaasa sellele, et roomakatoliku usk on Latgales rohkem levinud kui traditsiooniliselt pigem luterlusele omastes Läti lääne- ja põhjapiirkondades. Lisaks kujunes välja omaette latgali kirjatraditsioon. Latgali keel on läti keelega lähedalt seotud ning seda kaitstakse Läti keeleõiguses läti keele ajaloolise variandina.

Läti tekkimisel oli keskne roll 1917. aasta esimesel Latgale kongressil. Piirkonna esindajad toetasid toona Latgale ühendamist teiste läti asualadega. Samal ajal tuli säilitada piirkonna keelelised ja kultuurilised eripärad. See otsus valmistas ette ühinemise, mille territoriaalsel alusel kuulutati 1918. aastal välja Läti Vabariik.

Väljalase kuulus Läti nelja ajaloolise piirkonna mündisarja. Selle ajalooliseks taustaks oli riigi loomise sajanda aastapäeva lähenemine. Latgale puhul lisandus 2017. aastal ka kongressi sajanda aastapäeva tähistamine. Seega viitab münt nii piirkonna eripärale kui ka Latgale panusele Läti riigi kujunemisse.