Soome · 100 aastat iseseisvust

Väljalaskekuupäev1. juuni 2017

Kogutiraaž2 500 000

ELi maksimum2 500 000

Väljaanded4

ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead

Pealdis a olev tekstSUOMI FINLAND / 1917 / 2017 / FI

DisainerSimon Örnberg

RahapajaSuomen Rahapaja OY, Vantaa, Finnland

Väljalaske puhul

Münt meenutab Soome 100 aasta möödumist iseseisvumisest 1917. aastal. Motiiv kujutab mosaiiki, mille paremal küljel hõredamalt paigutatud osad moodustavad Soome piirjooned. Vasakul paiknevad vertikaalselt „SUOMI FINLAND“ ning aastaarvud „1917“ ja „2017“, paremal asuvad lühend „FI“ ja mündimärk.

Motiiv

Mündi sisemusel on kujutatud mosaiiki, mille hõredamalt paigutatud osad moodustavad paremal pool Soome kontuurid. Tekstid „SUOMI FINLAND“, iseseisvusaasta „1917“ ja vermimisaasta „2017“ paiknevad vasakul vertikaalselt üksteise all. Vermiva riigi tähis „FI“ ja rahapaja tunnus asuvad paremal keskel.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Soome kuulus sajandeid Rootsi kuningriigi koosseisu. 1808/09. aasta Rootsi-Vene sõja tagajärjel läks see ala Venemaale ning liideti Suurvürstiriigi Soomena tsaaririigiga. Sellel olid oma institutsioonid ja teatav sisemine omavalitsus. 19. sajandi lõpu poole püüdis Venemaa valitsus aga haldust ja seadusandlust üha enam ühtlustada. See venestamiseks nimetatud poliitika tugevdas Soome rahvuslikku liikumist.

Oma rahvusliku identiteedi kujunemisele aitasid kaasa ka keel ja kultuur. Lisaks halduses ja hariduses pikka aega valitsenud rootsi keelele suurenes 19. sajandil soome keele avalik tähtsus. Mõlemad keeled on tänapäevani ametlikud keeled. Kirjandus, rahvaluule ja kujutav kunst aitasid rahvuslikul liikumisel kujutada Soomet iseseisva kultuurilise ja poliitilise ruumina.

Vene impeeriumi kokkuvarisemine 1917. aasta revolutsiooniaastal avas tee riiklikule lahkulöömisele. Pärast bolševike võimuletulekut Venemaal esitas Soome senat iseseisvusdeklaratsiooni, mille parlament 6. detsembril vastu võttis. Seda päeva tähistatakse sellest ajast Soome iseseisvuspäevana. Nõukogude Venemaa uus valitsus tunnustas riigi iseseisvust peagi pärast seda; teised riigid järgnesid.

Uue riigi esimesi kuid iseloomustas kodusõda „punaste“, kes pärinesid peamiselt töölisliikumisest, ja kodanlik-konservatiivsete „valgete“ vahel. Pärast valgete võitu otsustas Soome lõpuks monarhia vastu. 1919. aasta vabariikliku põhiseadusega loodi poliitilise süsteemi alused.

Juubeliaasta oli 2017. aastal üleriigilise mälestusprogrammi ajendiks, mille juhtmõtteks oli ühine kujundamine. Mälestusmünt kuulus nende riiklike ja ühiskondlike mälestustegevuste hulka. Mosaiiki võib seejuures mõista vihjena sellele, et riik koosneb erinevatest inimestest, piirkondadest, keeltest ja kogemustest.