2 eurot PP

Soome kuulus sajandeid Rootsi kuningriigi koosseisu. 1808/09. aasta Rootsi-Vene sõja tagajärjel läks see ala Venemaale ning liideti Suurvürstiriigi Soomena tsaaririigiga. Sellel olid oma institutsioonid ja teatav sisemine omavalitsus. 19. sajandi lõpu poole püüdis Venemaa valitsus aga haldust ja seadusandlust üha enam ühtlustada. See venestamiseks nimetatud poliitika tugevdas Soome rahvuslikku liikumist.

Oma rahvusliku identiteedi kujunemisele aitasid kaasa ka keel ja kultuur. Lisaks halduses ja hariduses pikka aega valitsenud rootsi keelele suurenes 19. sajandil soome keele avalik tähtsus. Mõlemad keeled on tänapäevani ametlikud keeled. Kirjandus, rahvaluule ja kujutav kunst aitasid rahvuslikul liikumisel kujutada Soomet iseseisva kultuurilise ja poliitilise ruumina.

Vene impeeriumi kokkuvarisemine 1917. aasta revolutsiooniaastal avas tee riiklikule lahkulöömisele. Pärast bolševike võimuletulekut Venemaal esitas Soome senat iseseisvusdeklaratsiooni, mille parlament 6. detsembril vastu võttis. Seda päeva tähistatakse sellest ajast Soome iseseisvuspäevana. Nõukogude Venemaa uus valitsus tunnustas riigi iseseisvust peagi pärast seda; teised riigid järgnesid.

Uue riigi esimesi kuid iseloomustas kodusõda „punaste“, kes pärinesid peamiselt töölisliikumisest, ja kodanlik-konservatiivsete „valgete“ vahel. Pärast valgete võitu otsustas Soome lõpuks monarhia vastu. 1919. aasta vabariikliku põhiseadusega loodi poliitilise süsteemi alused.

Juubeliaasta oli 2017. aastal üleriigilise mälestusprogrammi ajendiks, mille juhtmõtteks oli ühine kujundamine. Mälestusmünt kuulus nende riiklike ja ühiskondlike mälestustegevuste hulka. Mosaiiki võib seejuures mõista vihjena sellele, et riik koosneb erinevatest inimestest, piirkondadest, keeltest ja kogemustest.