Malta · Sari: eelajaloolised paigad, Ħaġar Qim

Väljalaskekuupäev31. mai 2017

Kogutiraaž405 000

ELi maksimum405 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ✠✠ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi suunaga

Pealdis a olev tekstĦAĠAR QIM / TEMPLES / 3600-3200 BC / MALTA / 2017 / NGB

DisainerNoel Galea Bason

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Mälestusmündiga austatakse UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvaid Ħaġar Qimi eelajaloolisi Malta templeid. Motiivil on kujutatud templikompleksi ning pealdisi „ĦAĠAR QIM“, „TEMPLES“ ja daatumit „3600–3200 BC“. Lisaks on kujutatud kunstniku Noel Galea Basoni initsiaalid „NGB“.

Motiiv

Mündi siseosas on kujutatud Hagar Qimi eelajaloolisi templeid. Paremal ülaosas on üksteise all näha pealdised „ĦAĠAR QIM“, „TEMPLES“ ja aastaarvud „3600-3200 BC“. Vasakul all on väljaandjariigi nimi „MALTA“ ning selle all väljaandmisaasta „2017“. Paremal all on kunstniku Noel Galea Basoni initsiaalid „NGB“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Ħaġar Qim asub Malta lõunarannikul kõrgendikul, Mnajdra templikompleksi lähedal. Sealt avaneb üle mere vaade väikesele Filfla saarele. Kompleks rajati Malta neoliitikumi ajal. Tollal elasid saarestikus põllumajanduslikud kogukonnad, kes tegelesid maaharimise ja karjakasvatusega, valmistasid keraamikat ega kasutanud veel kirja. Seetõttu ei ole säilinud ei ehitajate nimed ega nende usulised ettekujutused.

Ehitisi nimetatakse nende põhiplaanide ja sealt leitud kultusesemete põhjal „templiteks“. Nende täpne funktsioon ei ole siiski lõplikult selge. Ħaġar Qim koosneb peahoonest ja teistest säilinud ehitusjäänustest. Suured lubjakiviplokid moodustavad monumentaalse välisseina; sissepääsude kaudu pääses poolringikujuliste kambritega siseruumidesse. Mõned plokid kaaluvad mitu tonni. Kandvates välisosades kasutati peamiselt kõva korall-lubjakivi, samas kui kergemini töödeldav globigeriinlubjakivi sobis siseruumide ja kaunistatud ehitusdetailide jaoks.

Leidude hulka kuuluvad altarid, kaunistatud kiviplaadid ja inimfiguurid. Mõnel kujutisel on tugevalt rõhutatud kehavormid. Varem tõlgendati neid sageli viljakusjumalannadena, kuid paljude figuuride sugu ja funktsiooni ei ole võimalik kindlalt määrata. Liikuvaid leide säilitatakse tänapäeval peamiselt Malta riiklikus arheoloogiamuuseumis Vallettas.

Malta megaliitehitised kuuluvad varaseimate teadaolevate vabalt seisvate kivist monumentaalehitiste hulka. Nn templite kultuur lõppes 3. aastatuhandel eKr; selle põhjused ei ole üheselt teada. Malta hilisemad elanikud kasutasid teistsuguseid ehitus- ja matmistraditsioone.

Mündi väljaandmine ei olnud seotud ühe kindla ajaloolise tähtpäevaga. See kuulus mitmeaastasesse Malta mündisarja, mis käsitles saarestiku eelajaloolisi paiku. Ħaġar Qim oli pärast Ġgantijat selle sarja teine teema, mille raames tutvustati järjest mitut Malta arheoloogilist kompleksi.