Prantsusmaa · Rooma lepingute 50. aastapäev

Rooma lepingute“ all mõeldakse kahte eraldi kokkulepet: Euroopa Majandusühenduse asutamise lepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamise lepingut. Allakirjutanud olid Belgia, Bundesrepublik Deutschland, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Lepingud jõustusid 1958. aasta alguses.

Euroopa Majandusühenduse eesmärk oli siduda osalevate riikide majandused omavahel tihedamalt. Eelkõige nähti ette tolliliit, ühine turg ning kaupade, isikute, teenuste ja kapitali liikumise takistuste järkjärguline vähendamine. Lisaks loodi ühised eeskirjad ja asutused sellistes valdkondades nagu põllumajandus, kaubandus ja konkurents. Euratom pidi seevastu edendama koostööd tuumaenergia rahuotstarbelisel kasutamisel, koordineerima teadusuuringuid ja toetama ühist varustuspoliitikat.

Lepingud tuginesid 1951. aastal loodud Euroopa Söe- ja Teraseühendusele. Pärast Euroopa Kaitseühenduse ulatuslikumate kavade läbikukkumist keskendus integratsioon rohkem majanduskoostööle. Uute ühenduste ettevalmistamisele aitasid muu hulgas kaasa Messina konverents ja Belgia poliitiku Paul-Henri Spaaki juhtimisel tegutsenud töörühma aruanne. Euroopa Majandusühendusest arenes hiljem Euroopa Ühendus; selle struktuurid ja õiguslikud alused liideti tänapäeva Euroopa Liiduga. Euratom tegutseb endiselt omaette lepingulisel alusel.

Allakirjutamise koht asub Kapitooliumil, ühel Rooma ajaloolistest küngastest. Tseremoonia toimus Palazzo dei Conservatori hoones, mis kuulub tänapäeval Kapitoliini muuseumide koosseisu. Väljakut ilmestab ka Palazzo Senatorio, Rooma linnavalitsuse asukoht. Kapitooliumi arhitektuuriline ümberkujundamine põhineb Michelangelo kavanditel, kuid iseloomulik sillutis rajati alles 20. sajandil.

Mündiväljalase rõhutas euroala riikide ühist seost Euroopa ühenduste tekkimisega. See oli tolleaegsete euroala riikide esimene ühine 2-eurone mälestusmündiväljalase. Erandkorras lubati riikidel selle kõrval välja anda veel üks riiklik mälestusmünt.