Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Georg Henrik von Wright (1916–2003) oli Soome rootsikeelsest elanikkonnast pärit Soome filosoof. Ta õppis Helsingi Ülikoolis, kus talle avaldas mõju Eino Kaila, kes oli tutvustanud Soomes analüütilist filosoofiat ja loogilist empirismi. Von Wright avaldas peamiselt rootsi ja inglise keeles, kuid kirjutas ka saksa ja soome keeles. Nii mõjutas ta nii Soome avalikkust kui ka rahvusvahelist akadeemilist filosoofiat.

Üks oluline etapp tema karjääris oli seotud Ludwig Wittgensteiniga. Von Wright tutvus temaga Cambridge'i Ülikoolis viibimise ajal ning võttis seal pärast Wittgensteini tagasiastumist üle tema professuuri. Pärast Wittgensteini surma kuulus ta koos Elizabeth Anscombe'i ja Rush Rheesiga ulatusliku filosoofilise pärandi haldajate ja väljaandjate hulka. Nende töö tegi kättesaadavaks arvukalt varem avaldamata käsikirju ning mõjutas Wittgensteini hilisemat retseptsiooni.

Von Wright tegeles muu hulgas loogika, teadusfilosoofia ja inimtegevuse teooriaga. Deontilise loogika alastes uurimustes käsitles ta süstemaatiliselt selliseid mõisteid nagu kohustus, luba ja keeld. Hilisemates kirjutistes arutles ta ka tehnilise progressi, ratsionaalsuse, keskkonnaprobleemide ja kaasaegsete industriaalühiskondade eelduste üle. Seejuures paistis ta silma ka esseisti ja avaliku intellektuaalina.

Mündi klassikaline antiikkunstist lähtuv kujutiskeel viitab filosoofilise mõtlemise pikale traditsioonile, mille raamesse von Wright oma töö paigutas. Taimemotiive võib ühtlasi mõista viitena kasvule, kestvusele ja loodusele; nende üksikute sümbolite ametlikku tõlgendust kirjeldusest ei nähtu.

Juubeli tähistamise valik seostub von Wrighti erilise positsiooniga Soome vaimuelu ja rahvusvahelise analüütilise filosoofia vahel. Sellega paigutab mündiväljaanne ta Soome mälestusmotiivide ritta, mille teemadeks on riigi teadus, kultuur ja vaimuelu ajalugu.