Malta · Sari: eelajaloolised paigad, Ġgantija-Tempel

Väljalaskekuupäev22. aug 2016

Kogutiraaž410 000

ELi maksimum350 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ✠✠ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi suunaga

Pealdis a olev tekstĠGANTIJA TEMPLES / 3800-3200 BC / MALTA / 2016

DisainerNoel Galea Bason

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Mälestusmünt on pühendatud Gozo saarel asuvale Ġgantija templikompleksile. Motiivil on neoliitiline megaliittempel, mis rajati umbes 36. sajandil eKr ning kuulub maailma vanimate vabalt seisvate ja religioossete ehitiste hulka. Paremal ülal on pealdised „ĠGANTIJA TEMPLES“ ja „3800-3200 BC“.

Motiiv

Mündi keskosas on kujutatud Gozo saarel paiknevat Ġgantija templiala. Ġgantija on neoliitikumist pärinev megaliittempel. See on üks maailma vanimaid eraldiseisvaid ehitisi ja üks vanimaid religioosseid ehitisi. Templiala ehitati umbes 36. sajandil eKr ning on seega vanem kui Stonehenge ja Egiptuse püramiidid. Mündi sisemisel ringil on paremal ülal graveeritud kiri „ĠGANTIJA TEMPLES“ ja selle all on lugeda aastaarvu „3800-3200 BC“. All vasakul on emiteeriv riik „MALTA“ ja selle all emiteerimisaasta „2016“, mida raamivad mündimeistri märk ja rahapaja märk.

Mündi välimisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Ġgantija koosneb kahest vahetult kõrvuti paiknevast templiehitisest, mida ümbritseb ühine välismüür. Nende põhiplaanid järgivad Malta templikultuurile tüüpilist skeemi: eeskojast viib keskne käik mitmesse poolringikujulisse külgmisse ruumi. Välismüüride rajamisel kasutati eriti suuri ja vastupidavaid lubjakiviplokke; sisemuses kasutati kergemini töödeldavat lubjakivi. Mõned plokid kaaluvad mitu tonni.

Nende rajatised ehitanud kogukondade kohta on teada üksnes arheoloogiliste leidude põhjal, sest nad ei jätnud endast kirjalikke tunnistusi. Tõenäoliselt tegelesid nad põllumajanduse ja karjakasvatusega. Altarid, loomaluud, tuleasemed ja anumad viitavad sellele, et templites toimusid ühised tseremooniad ja ohvritalitused. Rituaalide täpset iseloomu ja kummardatud jumalusi ei ole siiski võimalik kindlalt määratleda. Maltalt leitud inimkujusid seostatakse sageli viljakuse või esivanemate austamisega, kuid need ei võimalda ühest tõlgendust.

Nimi Ġgantija tuleneb maltakeelsest sõnast, mis tähendab „hiidnaist” või „hiidu”. Kohalik pärimus seletas ebatavaliselt suuri kiviplokke sellega, et ehitise oli püstitanud hiiglaslik olend. Sellised lood tekkisid ammu enne seda, kui rajatise ehitusviisi ja vanust hakati arheoloogiliselt uurima.

19. sajandil kompleks paljastati, kusjuures varased väljakaevamised ei vastanud veel tänapäeva arheoloogilistele standarditele. Hilisemad uuringud võimaldasid üksikuid ehitusetappe täpsemalt liigitada. Alates 1980. aastast kuulub Ġgantija UNESCO maailmapärandi nimistusse; hiljem arvati sellesse maailmapärandi paika ka teisi Malta megaliitrajatisi.

2016. aasta väljalase avas Malta mündisarja, mis oli pühendatud riigi eelajaloolistele paikadele. Järgnevatel aastatel kujutati veel teisi templikomplekse ning Ħal Saflieni maa-alust hüpogeumi. Ġgantija valimine sarja alguseks viitas seega Malta saarestiku iseseisvale templikultuurile.

Kasulik teave

- Die Münzen in der Coincard tragen das Münzzeichen der Monnaie de Paris
- Die Münzen im KMS tragen das Münzzeichen "F" im 6-Uhr-Stern
- Die Münzen aus der Rolle tragen kein Münzzeichen