Sloveenia · 25 aastat iseseisvust

Väljalaskekuupäev20. juuni 2016

Kogutiraaž1 000 000

ELi maksimum1 000 000

Väljaanded5

ÄärekiriSLOVENIJA •

Pealdis a olev tekst25 LET / REPUBLIKA SLOVENIJA / dočákat' dan / 2016

DisainerJernej Kejžar

RahapajaIstituto Poligrafico e Zecca dello Stato S.p.A., Roma

Väljalaske puhul

Münt meenutab Sloveenia Vabariigi iseseisvuse 25. aastapäeva. Motiivil on diagonaaljoon ning kirjed „25 LET“ ja „REPUBLIKA SLOVENIJA“. Selle all on Sloveenia hümnist „Zdravljica“ pärit väljavõte „dočákat' dan“ selle autori France Prešereni käekirjas.

Motiiv

Mündi sisemuses kulgeb diagonaalne joon vasakust ülanurgast mündi alumise serva keskpaigani. Paremas ülanurgas on kirjed „25 LET“ ja „REPUBLIKA SLOVENIJA“. Nende all on autori France Prešereni käekirjas loetav „dočákat' dan“, katkend Sloveenia hümnist „Zdravljica“. Mündi alumisel serval on märgitud aasta „2016“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Enne 1991. aastat oli Sloveenia Sotsialistliku Föderatiivse Jugoslaavia Vabariigi liiduvabariik. 1980. aastatel tugevnesid seal nõudmised poliitilise avanemise, vabade valimiste ja suurema iseseisvuse järele. Samal ajal süvenesid Jugoslaavia vabariikide vahelised majanduslikud ja poliitilised konfliktid. Pärast kommunistliku ühe partei võimu lõppu toimusid Sloveenias 1990. aastal mitme partei osavõtul valimised.

23. detsembril 1990 toimunud rahvahääletusel toetas selge enamus hääleõiguslikest kodanikest iseseisva riigi loomist. 25. juunil 1991 võttis Sloveenia parlament vastu Jugoslaaviast lahkulöömiseks vajalikud deklaratsioonid ja põhiseaduslikud aktid. Sellele järgnes lühike relvakonflikt Sloveenia vägede ja Jugoslaavia rahvaarmee vahel, mida nimetatakse Kümnepäevaseks sõjaks. Brioni kokkuleppega peatati iseseisvuse rakendamine esialgu kolmeks kuuks. 1991. aasta oktoobris viis Sloveenia riikliku lahkulöömise lõplikult lõpule. Rahvusvaheline tunnustus järgnes 1992. aasta alguses; sama aasta mais sai riik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks.

France Prešeren oli 19. sajandi sloveeni luuletaja. Tema looming aitas kujundada sloveeni kirjandus- ja kultuurikeeleks. Luuletus „Zdravljica“, mille tähendus on ligikaudu „toost“, sündis ajal, mil sloveenidel ei olnud veel oma riiki ning nad kuulusid Habsburgide keisririiki. See ühendab vabaduslootuse rahvaste rahumeelse kooselu mõttega. Seitsmes stroof sai Sloveenia rahvushümniks.

Iseseisvuse sidumine Prešereni tekstiga paigutab riigi rajamise pikemasse konteksti: tänapäevasele poliitilisele iseseisvusele eelnesid keele eest hoolitsemine, kirjandus ja sloveeni rahvusteadvuse kujunemine. 25. aastapäev andis seetõttu põhjust meenutada mitte ainult 1991. aasta sündmusi, vaid ka nende kultuurilist eellugu.