Luksemburg · Großherzogin-Charlotte-Brücke 50 aastat

Väljalaskekuupäev12. mai 2016

Kogutiraaž517 500

ELi maksimum1 000 000

Väljaanded5

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstPont Grande-Duchesse Charlotte / 1966 / 2016 / LUXEMBOURG

DisainerHerbert Wähner

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Münt tähistab Großherzogin-Charlotte-Brücke 50. aastapäeva. See on peamine liiklusühendus Luksemburgi kesklinna ja Kirchbergi linnaosa vahel, kus asuvad Euroopa Liidu institutsioonid. Motiivil on kujutatud silda kirjaga „Pont Grande-Duchesse Charlotte” ja aastaarvuga „1966” ning selle kohal suurhertsog Henri portree. Alaosas on kiri „LUXEMBOURG”.

Motiiv

Mündimotiivil on kujutatud Pont Grande-Duchesse Charlotte’i, peamist liiklusühendust Luksemburgi linnakeskuse ja Kirchbergi linnaosa vahel, kus asuvad Euroopa Liidu institutsioonid. Kujutatud sillale on graveeritud kiri „Pont Grande-Duchesse Charlotte“ (suurhertsoginna Charlotte’i sild) ning selle alla aastaarv „1966“. Motiivi ülaosas on kujutatud Luksemburgi suurhertsogi Henri portree ja väljalaskeaasta „2016“. Alaosas on loetav väljalaskjariigi nimi „LUXEMBOURG“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Großherzogin-Charlotte-Brücke rajati seoses Kirchberg-Plateau arendamisega. Luksemburg oli alates 1950. aastatest kujunenud üheks Euroopa ühenduste tööpaigaks. Toona veel hõredalt hoonestatud platool kavandati Euroopa institutsioonide haldushooneid. Selle arendamiseks asutati 1961. aastal riiklik arendusfond. Uus sild pidi ületama sügavalt lõikunud Alzettetali ja looma otsese juurdepääsu; varem pääses Kirchberg pealinna lääneosast sinna ainult ringiga.

Saksa arhitekti Egon Juxi kavandatud ehitis rajati aastatel 1962–1966. Selle silmatorkav punane värv tõi kaasa üldtuntud nimetuse „Rote Brücke“. Konstruktsioon koosneb terasest karptalast, mis kulgeb Pfaffenthali linnaosa kohal. Oma suure, suuresti tugedeta sildega kujundas sild samal ajal ka Kirchbergi edasist linnalist arengut. Sinna rajati lisaks Euroopa institutsioonidele hiljem elamupiirkondi, kultuuriasutusi, kõrgkoolihooneid ja finantskvartal. Ümberehituse käigus sai sild ka Luksemburgi trammi rööpad ning laiemad teed jalakäijatele ja jalgratturitele.

Nime andis suurhertsoginna Charlotte, kes valitses Luksemburgi aastatel 1919–1964. Pärast Saksamaa sissetungi 1940. aastal läks ta koos perekonna ja valitsusega eksiili. Sealt pöördus ta muu hulgas raadiosaadete kaudu Luksemburgi elanike poole. Pärast tagasipöördumist 1945. aastal sai temast taastatud riikliku iseseisvuse sümbol. 1964. aastal loobus ta troonist oma poja Jeani kasuks.

Juubel sobis mündi vermimise ajendiks, sest sild ei ole üksnes liiklusehitise. Selle rajamine tähistab pealinna laienemist Kirchberg-Plateaule ning Luksemburgi rolli Euroopa institutsioonide asukohana. Seega ühendab motiiv riigi ajalugu, linnaarengut ja Euroopa integratsiooni.