Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 245 2016
2-eurone münt
UNC/BU Põhimünt Panga väljalase
2 eurot briljantlõige/BU
Luksemburg · Großherzogin-Charlotte-Brücke 50 aastat
Tiraaž500 000
Väljalaskekuupäev12. mai 2016
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind5,99 €
Variandid
31.1 · PP · Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus · Tiraaž 1 500
Münzzeichen Merkurstab u. Münzmeisterzeichen
Suurhertsoginna Charlotte'i silla 50. aastapäev · Proofikomplekt 2016–18 · Tiraaž 2 500
Münzzeichen Löwe und Servaasbrug
Suurhertsoginna Charlotte'i silla 50. aastapäev · Käive, BU · Rullid, Coincard, KMS · Tiraaž 513 500
Münzzeichen Merkurstab u. Münzmeisterzeichen
Väljalaske puhul
Münt tähistab Großherzogin-Charlotte-Brücke 50. aastapäeva. See on peamine liiklusühendus Luksemburgi kesklinna ja Kirchbergi linnaosa vahel, kus asuvad Euroopa Liidu institutsioonid. Motiivil on kujutatud silda kirjaga „Pont Grande-Duchesse Charlotte” ja aastaarvuga „1966” ning selle kohal suurhertsog Henri portree. Alaosas on kiri „LUXEMBOURG”.
Motiiv
Mündimotiivil on kujutatud Pont Grande-Duchesse Charlotte’i, peamist liiklusühendust Luksemburgi linnakeskuse ja Kirchbergi linnaosa vahel, kus asuvad Euroopa Liidu institutsioonid. Kujutatud sillale on graveeritud kiri „Pont Grande-Duchesse Charlotte“ (suurhertsoginna Charlotte’i sild) ning selle alla aastaarv „1966“. Motiivi ülaosas on kujutatud Luksemburgi suurhertsogi Henri portree ja väljalaskeaasta „2016“. Alaosas on loetav väljalaskjariigi nimi „LUXEMBOURG“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Großherzogin-Charlotte-Brücke rajati seoses Kirchberg-Plateau arendamisega. Luksemburg oli alates 1950. aastatest kujunenud üheks Euroopa ühenduste tööpaigaks. Toona veel hõredalt hoonestatud platool kavandati Euroopa institutsioonide haldushooneid. Selle arendamiseks asutati 1961. aastal riiklik arendusfond. Uus sild pidi ületama sügavalt lõikunud Alzettetali ja looma otsese juurdepääsu; varem pääses Kirchberg pealinna lääneosast sinna ainult ringiga.
Saksa arhitekti Egon Juxi kavandatud ehitis rajati aastatel 1962–1966. Selle silmatorkav punane värv tõi kaasa üldtuntud nimetuse „Rote Brücke“. Konstruktsioon koosneb terasest karptalast, mis kulgeb Pfaffenthali linnaosa kohal. Oma suure, suuresti tugedeta sildega kujundas sild samal ajal ka Kirchbergi edasist linnalist arengut. Sinna rajati lisaks Euroopa institutsioonidele hiljem elamupiirkondi, kultuuriasutusi, kõrgkoolihooneid ja finantskvartal. Ümberehituse käigus sai sild ka Luksemburgi trammi rööpad ning laiemad teed jalakäijatele ja jalgratturitele.
Nime andis suurhertsoginna Charlotte, kes valitses Luksemburgi aastatel 1919–1964. Pärast Saksamaa sissetungi 1940. aastal läks ta koos perekonna ja valitsusega eksiili. Sealt pöördus ta muu hulgas raadiosaadete kaudu Luksemburgi elanike poole. Pärast tagasipöördumist 1945. aastal sai temast taastatud riikliku iseseisvuse sümbol. 1964. aastal loobus ta troonist oma poja Jeani kasuks.
Juubel sobis mündi vermimise ajendiks, sest sild ei ole üksnes liiklusehitise. Selle rajamine tähistab pealinna laienemist Kirchberg-Plateaule ning Luksemburgi rolli Euroopa institutsioonide asukohana. Seega ühendab motiiv riigi ajalugu, linnaarengut ja Euroopa integratsiooni.
Saksa arhitekti Egon Juxi kavandatud ehitis rajati aastatel 1962–1966. Selle silmatorkav punane värv tõi kaasa üldtuntud nimetuse „Rote Brücke“. Konstruktsioon koosneb terasest karptalast, mis kulgeb Pfaffenthali linnaosa kohal. Oma suure, suuresti tugedeta sildega kujundas sild samal ajal ka Kirchbergi edasist linnalist arengut. Sinna rajati lisaks Euroopa institutsioonidele hiljem elamupiirkondi, kultuuriasutusi, kõrgkoolihooneid ja finantskvartal. Ümberehituse käigus sai sild ka Luksemburgi trammi rööpad ning laiemad teed jalakäijatele ja jalgratturitele.
Nime andis suurhertsoginna Charlotte, kes valitses Luksemburgi aastatel 1919–1964. Pärast Saksamaa sissetungi 1940. aastal läks ta koos perekonna ja valitsusega eksiili. Sealt pöördus ta muu hulgas raadiosaadete kaudu Luksemburgi elanike poole. Pärast tagasipöördumist 1945. aastal sai temast taastatud riikliku iseseisvuse sümbol. 1964. aastal loobus ta troonist oma poja Jeani kasuks.
Juubel sobis mündi vermimise ajendiks, sest sild ei ole üksnes liiklusehitise. Selle rajamine tähistab pealinna laienemist Kirchberg-Plateaule ning Luksemburgi rolli Euroopa institutsioonide asukohana. Seega ühendab motiiv riigi ajalugu, linnaarengut ja Euroopa integratsiooni.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi