2 eurot briljantlõige/BU

Donatello, tegelikult Donato di Niccolò di Betto Bardi, sündis umbes 1386. aastal Firenzes. Ta kuulus vararenessansi skulptorite hulka ning töötas marmori, pronksi, puidu ja terrakotaga. Tema õpingud ja tegevus langesid ajajärku, mil Firenze tegeles intensiivselt kreeka-rooma antiigi kunstiga. Donatello ühendas antiigi kehakäsitluse kehahoiaku, liikumise ja individuaalse miimika täpse jälgimisega. Samuti arendas ta edasi väga madalat reljeefi, milles ruumiline sügavus tekib väheste astmeliste üleminekute abil.

Kujutatud David on piiblitegelane Saamueli esimesest raamatust. Noor karjus võidab vilisti Goliati, ehkki too on temast kehaliselt üle ja raskelt relvastatud. Donatello figuur kujutab Davidit pärast võitlust: ta seisab ühe jalaga maha raiutud Goliati peal ja hoiab tema mõõka. Erinevalt keskaegsetest kujutistest on ta kujutatud alasti, vabalt seisva figuurina, peas müts ja jalas saapad. Pronksi täpne valmimisaeg ja algne paigutuskontekst ei ole täiesti kindlalt teada. See kuulus siiski Medici valdusse ja toodi hiljem Palazzo Vecchiosse.

Kuju seostub antiiksete aktfiguuride ja kontrapostiga, mille puhul keharaskus toetub ühele jalale. Samal ajal on David nii kristlik kangelane kui ka poliitiliselt tõlgendatav kuju: Firenzes võidi teda mõista väiksema kogukonna sümbolina, kes peab vastu ülekaalukatele vastastele. See motiiv oli linna kunstis korduvalt kasutusel.

Donatello teiste tööde hulka kuuluvad skulptuurid Firenze toomkiriku ja Orsanmichele jaoks, Gattamelata ratsamonument Padovas ning puidust Maria Magdalena. Ümmarguse surma-aastapäeva ja Firenze ning renessansiga tihedalt seotud teose valikuga meenutas Itaalia kunstnikku, kelle tööd kujundasid Euroopa skulptuuri pika aja vältel.